Ava peamenüü

Jaan Koha (17. detsember 1929 Tartu15. november 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusikapedagoog.

Ta õppis 1942–1949 Tartu Muusikakoolis klaverit ja paistis juba tollal silma esimeste loomingukatsetustega. 1949–1954 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni, algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri klassis. Samaaegselt töötas Eesti Raadios toonmeistrina. Konservatooriumi diplomitöö oli sümfooniline muistend Fr. R. Kreutzwaldi ainetel.[1]

Pärast konservatooriumi lõpetamist suunati ta Tartu Muusikakooli teoreetiliste ainete õpetajaks, kus töötas 1958. aastani. 1958–1966 töötas taas Tallinnas Eesti Raadios kuni valiti Heliloojate Liidu vastutavaks sekretäriks. 1979. aastast oli Jaan Koha ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud ja 1980. aastast kuni surmani kateedrijuhataja.[1]

LoomingRedigeeri

Kirjutas põhiliselt vokaal- ja koorimuusikat, kuid ka klaveri- ja sümfoonilist muusikat. Mitmed tema loomingupärandi suurvormid lähtuvad eesti kirjanduspärandist või -luulest. Kolme sümfoonia, kahe klaverikontserdi, arvukate üheosaliste orkestriteoste ja instrumentaalpalade kõrval said populaarseks ka tema lastelaulud: “Buratino laul”, “Aatomiku laul”, “Enteltentel”, “Pardi laul”, “Sünnipäeva laul” jt.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "Jaan Koha". Sirp, 19. november 1993. Vaadatud 27.11.2017.