Järva-Jaani kihid
Järva-Jaani kihid (inglise Järva-Jaani Beds) on siluri ajastu Raikküla lademe Nurmekunna kihistu alumised kihid.[1] Neid hakkas esimesena eristama Elsa Amalie Rosenstein 1940. aastal.
Kihtidel lasuvad Vändra kihid. Saarde kihistus vastavad neile kihtidele Heinaste kihistik ja Slītere kihistik.[2]
Kihtide stratotüüp on Järva-Jaani paemurd. Selle neostratotüüp on Põltsamaa H-160 puurauk, kus kihid esinevad 43,50–70,20 meetril. Kihid on nime saanud Järva-Jaani asulalt.[3]
Järva-Jaani kihte moodustavad lubjakivi ja mergel. Erinevalt ülejäänud Nurmekunna kihistikust on need kihid esindatud ka Saaremaal.[4] Järva-Jaani ümbruskonnas koosnevad need vöödilisest lubjakivist, kus hallide vahekihtidena esineb lubjarikas mergel, sellal kui sealne lubjakivi on helehall ja savikas.[5] Kihtides puuduvad peaaegu täielikult bentilist faunat esindavad fossiilid, sellal kui sealsed merglikihid sisaldavad mõningate organismide jäänuseid sisaldavat detriiti. Kihtide ülemisel piiril esineb selge katkestuspind, mis lõuna pool eristab Slītere kihistikku ja Kolka kihistikku. Järva-Jaani kihtide alumise osa moodustavad mitteametlikud Pusku kihid.[6]
Viited muuda
- ↑ Järva-Jaani kihid Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 14.09.2020)
- ↑ Correlation of lower–middle Llandovery sections in central and southern Estonia and sedimentation cycles of lime muds, Heldur Nestor, Rein Einasto, Peep Männik, and Viiu Nestor, 2002.
- ↑ "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2020. Vaadatud 14. septembril 2020.
- ↑ Raikküla Stage H. Heinsalu & V. Viira: Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. ISBN 9985-50-185-3.
- ↑ K. Suuroja, K. Kaljuläte, T. Mardim, E. Morgen, K. Ploom, M. Karimova, T. Vahtra, A. Veski, M. Shtokalenko. Eesti geoloogilise baaskaardi Järva-Jaani (6413) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Geoloogilise kaardistamise osakond, Tallinn, 2017.
- ↑ Correlation of lower–middle Llandovery sections in central and southern Estonia and sedimentation cycles of lime muds, Heldur Nestor, Rein Einasto, Peep Männik, and Viiu Nestor, 2002.