János Pilinszky

Ungari kirjanik

János Pilinszky (25. november 1921 Budapest27. mai 1981 Budapest) oli ungari luuletaja.

János Pilinszky
Sünniaeg 25. november 1921
Surmaaeg 27. mai 1981 (59-aastaselt)
Matmispaik Farkasréti kalmistu
Amet luuletaja
Autasud Kossuthi auhind, Attila Józsefi auhind, Baumgarteni auhind
János Pilinszki haud

1938. aastal avaldati tema esimesed luuletused. Samal aastal asus ta õppima kirjandust, õigusteadust ja ajalugu Ungari Kuninglikus Péter Pázmány Ülikoolis, kuid ei lõpetanud seda.

1944. aastal mobiliseeriti ta Ungari sõjaväkke ning tema väeosa taganes koos Saksa vägedega Saksamaale. Seal sattus ta mitmesse koonduslaagrisse, mis jätsid sügava jälje tema ellu ja luulesse.

1946–1947 avaldas luuletusi ajakirjas Újhold. 1947–1948 oli ta stipendiaadina Roomas. 1949–1956 ei saanud ta Ungaris oma loomingut avaldada. Aastatel 1960–1970 reisis ta Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.

Pilinszky luules domineeris kaua lunastamata inimese traagika, kuid viimastes luulekogudes formuleeris ta lunastatud inimese mõttemaailma. Tema stiil on äärmuslikult lihtne.[1]

Helilooja György Kurtág kirjutas tema luuletustele muusikat.

Eesti keeles on tema luulet ilmunud kogumikus "Mu ema must roos" ning ajakirjades Looming, Vikerkaar ja Ninniku.

Teosed muuda

  • Trapéz és korlát (1946)
  • Aranymadár (1957)
  • Harmadnapon (1959)
  • Rekviem (1964)
  • Nagyvárosi ikonok (1970)
  • Szálkák (1972)
  • Végkifejlet (1974)
  • A nap születése (1974)
  • Szálkák (1975)
  • Tér és kapcsolat (1975)
  • Kráter (1976)
  • Beszélgetések Sheryl Suttonnal (1977)
  • Válogatott művei (1978)

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. Ivar Sinimets. "Ungari kirjandus mitteungarlasele". Tallinn. Ungari Instituut, 2014.

Välislingid muuda