Ivika Kärmik (sündinud Teinmann; 2. märts 1942 Rakvere8. veebruar 2020) oli eesti tekstiilikunstnik.

Ta õppis 19711976 Peterburi Kunstide Akadeemia Ilja Repini nimelises maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituudis kunstiteooria ja -ajaloo erialal. 1976. aastal ei leidnud ta Tallinnas erialast tööd, noore spetsialisti võttis avasüli vastu sünteetilisi kodu- ja autotekstiile valmistav teadus- tootmiskoondis Mistra. Siit algas vaipade kavandamine ja peagi moodustas toimekas peakunstnik Ivika Kärmik enda ümber tegusatest tekstiilikunstnikest naiskonna[1]. Aastatel 19871991 õppis Ivika Kärmik Moskva Tekstiiliinstituudi aspirantuuris.

1990. aastate keskel jätkas Kärmik vabakutselise kunstnikuna. Aga ta oli tegus ka kunstigaleriide loojana: 1993. aastal oli ta abiks esimese tarbe­kunstnike galerii – Lühikese Jala Galerii, seejärel 1995. aastal Toompea kunstigalerii juures. Ivika Kärmik oli Toompea kunstigalerii juhataja 2010. aastani.

Ivika Kärmik osales tarbekunsti ja tekstiilikunsti näitustel ja oli esimene eesti tekstiilikunstnik, kes kavandas sõlmtehnikas 2005. aastal kootud Eesti-Hiina ühistööna valminud siidvaiba, siidvaipu tehti kaks: ühel 430 000 ja teisel 155 000 sõlme ruutmeetri kohta[2].

1991. aastal ilmus Eesti Disainerite Liidu juhtimisel Margus Haavamägi kujundatud 32-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites brošüür "Ivika Kärmik" (eesti ja inglise keeles), mis tutvustab tema loodud vaipu[3].

Viited muuda