Itelmeeni keel

Itelmeeni keel (itelmeeni keeles итәнмән’ин крвэӆхатас) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad itelmeenid Kamtšatka poolsaare läänerannikul (Kamtšatka krais).

itelmeeni keel (итәнмән’ин крвэӆхатас)
Kõneldakse Venemaa, Kamtšatka krai
Kokku kõnelejaid 82
Keelesugulus tšuktši-kamtšadali keeled
Kiri kirillitsa
Keelekoodid
ISO 639-1 -
ISO 639-2 -
ISO 639-3 itl

2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal itelmeeni keelt 82 inimest, peamiselt vanemad inimesed.[1] Itelmeeni keel on äärmiselt ohustatud. Üle 95% itelmeenidest räägivad vaid vene keelt. Vähesed rääkijad on valdavalt üle 65 aasta vanad ja elavad hajusalt. Lastele keele loomulikul teel edasiandmine lõppes üle 50 aasta tagasi.

KeelesugulusRedigeeri

Itelmeeni keel liigitatakse tšuktši-kamtšadali keelte hulka, kuid see erineb oluliselt teistest sama keelerühma keeltest. Seetõttu ei ole kõik uurijad üksmeelel. Näiteks vene uurija Aleksandr Volodin ja Ameerika lingvist Dean Worth on seisukohal, et itelmeeni keel ei ole geneetilises suguluses tšuktši ja korjaki keelega ning ühised jooned on tekkinud konvergentsi teel.

MurdedRedigeeri

19. sajandini oli tõenäoliselt 3 itelmeeni keelt: ida-, lõuna- ja lääneitelmeeni keel. Tänapäeval on säilinud vaid lääneitelmeeni keel kahe murdega: lõunamurre ja põhja- ehk sedanka murre. Lõunamurdes eristatakse Hairjuzovi ja Napani murrakut, mida on peetud ka eraldi murreteks.

FonoloogiaRedigeeri

Itelmeeni häälikusüsteem koosneb 5 täishäälikust ja 25 kaashäälikust. Sõna võib alata 2-7 kaashäälikust koosneva kaashäälikuühendiga, nt кстк’ԓкнан 'ta hüppas'. [2]

MorfoloogiaRedigeeri

Itelmeeni tüved on ühe-, kahe- ja kolmesilbilised. Itelmeeni keel on aglutinatiivne, tüvele võivad liituda prefiksid ja sufiksid.

Nimisõnal on 12 käänet.

Itelmeeni tähestikRedigeeri

1932. aastal loodi itelmeeni keele kirjapanekuks 27 tähest koosnev ladina kirjal põhinev tähestik. Selles kirjas anti välja 1932. aastal aabits "Ntanselqzaalkicen!"[3] ja 1933. aastal aritmeetikaõpik, kuid selle kasutamisest loobuti peagi. Uuesti loodi kirjakeel 1986. aastal lõunamurde põhjal, siis juba kirillitsas.

Ladina kirjal põhinev itelmeeni tähestik[4]
А а B b C c D d E e F f G g H h
I i Ь ь J j K k L l Ł ł M m N n
Ŋ ŋ O o P p Q q R r S s T t U u
W w X x Z z

Tänapäeval kasutatav itelmeeni tähestik. [5]

А а Ă ă Б б В в Г г Д д Е е Ё ё
Ж ж З з И и Й й К к К’ к’ Ӄ ӄ Ӄ’ ӄ’
Л л Љ љ Ԓ ԓ М м Н н Њ њ Ӈ ӈ О о
Ŏ ŏ П п П’ п’ Р р С с Т т Т’ т’ У у
Ў ў Ф ф Х х Ӽ ӽ Ц ц Ч ч Ч’ ч’ Ш ш
Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь Ә ә Э э Ю ю Я я

Lisaks eeltoodud tähemärkidele kasutatakse ka labialisatsioonimärki (˚) ja kõrisulghääliku märki (ʼ). Enamasti ei kasutata tähti ă, ŏ ja ў.

1988. ja 1993. aastal anti välja itelmeenikeelne aabits. Ilmunud on itelmeeni-vene-itelmeeni koolisõnaraamat. Itelmeeni keelt õpetatakse mõnedes koolides algklassides ainena, kuid ka õpetajad ei valda seda.

ViitedRedigeeri

  1. http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf
  2. Володин А. П. Ительменский язык. teoses "Языки мира. Палеоазиатские языки." - М., 1997. - lk 62.
  3. https://www.twirpx.com/file/2165462/
  4. Я. П. Алькор, Языки и письменность народов Севера. Москва-Ленинград, 1934.
  5. Халоймова К. Н. Итәнмән’ин крвэӆӽатас 2. СПб, 2001

VälislingidRedigeeri