Iron Maiden

Iron Maiden on briti rokk- ja metal-ansambel, mis on pärit Ida-Londonist Leytonist. Bändi asutas 1975. aastal bändi basskitarrist ja põhiline laulukirjutaja Steve Harris. Iron Maiden sai tuntuks oma intelligentsete laulusõnade, meloodiliste riffide ja omapärase metal'i-käsitlusega. Neil on viisteist stuudioalbumit ja kümme kontsertalbumit. Maidenit peetakse üheks kõige edukamaks metal-bändiks läbi aegade, nende muusikat on müüdud üle 100 miljoni albumi üle maailma. 40 tegevusaasta jooksul on Iron Maiden andnud üle 2000 kontserdi.

Iron Maiden
Üleval: Steve Harris (V), Dave Murray (P) Keskel: Adrian Smith (V), Bruce Dickinson (P) All: Nicko McBrain (V), Janick Gers (P)
Päritolu	Leyton, London, Inglismaa
Stiilid	heavy metal
Tegev	1975–
Plaadifirma	EMI, Parlophone, UMe, Sanctuary, Columbia, Portrait, BMG, CMC, Epic, Capitol, Harvest
Seotud esitajad	The Entire Population of Hackney, Gogmagog, Praying Mantis, Samson, Trust, Urchin
Veebileht	Ametlik veebileht
Koosseis
Steve Harris Dave Murray Adrian Smith Bruce Dickinson Nicko McBrain Janick Gers

Nende bändi kuulsa maskoti nimi on Eddie, keda võib näha peaaegu kõigi nende albumite kaanel.

Bändi ajalugu

1975–1979

Ansambel sai alguse 1975. aastal, kui basskitarrist Steve Harris, kes oli varem mänginud vähetuntud bändides Gypsy's Kiss ja Smiler, otsustas luua uue bändi.

Nime jaoks sai Harris inspiratsiooni filmis "The Man in the Iron Mask" ("Raudne mask", 1939) kasutatud keskaegsest piinariistast raudneitsist, mis inglise keeles on iron maiden.

Bändi algusaegadel muutus koosseis pidevalt, 1970. aastate lõpus mängis Maiden ühtekokku 12 koosseisuga. Nii näiteks on alates 1975. aastast olnud bändis viis vokalisti: Paul Day, Dennis Wilcock, Paul Di'Anno, Blaze Bayley ja Bruce Dickinson. Algsest koosseisust on praegu alles vaid Steve Harris ja kitarrist Dave Murray.

Bänd alustas mängimist veidi pungiliku heavy metal'iga Ida-Londoni pungiklubides. Maiden kogus kohalikku kuulsust ja 1978. aastal andis välja esimese plaadi "The Soundhouse Tapes", mille 5000 eksemplari müüdi maha alla nädalaga. "Soundhouse Tapes" sisaldas kolme demolaulu: "Prowler", "Invasion" ja "Iron Maiden". Üllitise müügiedu andis bändile võimaluse sõlmida plaadifirmaga EMI viieplaadise lepingu (mis kestab siiani). See oli noore ansambli jaoks uskumatu edu.

1980–1982

Iron Maideni esimene stuudioplaat "Iron Maiden" saabus plaadipoodidesse 1980. aastal. Bänd otsustas siis võtta enda hulka ka kitarrist Adrian Smithi, kes mängib Maidenis ka praegu.

Maiden käis turneel koos legendaarsete metal-bändide Judas Priesti ja Kissiga, olles nende soojendusesinejaks, mis suurendas Maideni populaarsust veelgi.

Iron Maideni lava

Seoses bändi juba kolmanda vokalisti Paul Di'Anno narkosõltuvusega otsustati ta asendada Bruce Dickinsoniga, kes on jäänud Iron Maideni lauljasümboliks. Temaga üllitati ka uus, järjekorras kolmas album "The Number of the Beast", mida loetakse absoluutsesse metal-klassikasse. See sisaldas kaheksat lugu, millest kolm tuntumat on plaadi nimilugu "The Number of the Beast", "Hallowed Be Thy Name" ja "Run To the Hills".

Bändi Ameerika-turnee ajal hakkasid sealsed kristlikud kogukonnad neid plaadi nimiloo tumedate laulusõnade pärast satanistideks sõimama.

1983–1988

1983. aastal võeti ansambli trummariks Nicko McBrain, kes mängib seal siiani. Järgmise kolme aasta jooksul anti välja kolm väga tugevat stuudioplaati "Piece of Mind", "Powerslave" ja "Somewhere in Time". Tuntuimad lood on "2 Minutes to Midnight", "Aces High", ja "Rime of the Ancient Mariner" "Powerslave"'ilt, "Wasted Years" "Somewhere In Time"'ilt ning "Flight Of Icarus" ja "The Trooper" "Piece of Mindilt.

Lisaks avaldati 1985. aastal nende esimene kontsertplaat "Live After Death".

1986. aastal tuli välja nende kuues stuudioalbum "Somewhere in time". Selle tugevad palad oli "Wasted Years" ja "Heaven Can Wait".

1988. aastal anti välja Maideni seitsmes stuudioalbum "Seventh Son of a Seventh Son". See põhines Orson Scott Cardi raamatul "Seventh Son" ja kasutas uusi võtteid, näiteks süntesaatorit metal-albumil.

1989–1993

1990. aastal tabas bändi tagasilöök, kitarrist Adrian Smith lahkus bändist, otsustades sooloprojekti kasuks. Esimest korda viimase seitsme aasta jooksul pidi bänd jälle koosseisu muutma. Smithi asemele võeti Janick Gers, endine Gilliani kitarrist.

Kaheksas stuudioplaat "No Prayer for the Dying" 1990. aastal avaldati küll veel koostöös Adrianiga, kuid sellest ajast edasi polnud temast enam suurt midagi kuulda. "No Prayer for the Dying" sisaldas Maideni siiani ainukest edetabelite absoluutsesse tippu (ehk esikohale) jõudnud pala "Bring Your Daughter... to the Slaughter".

1992. aastal ilmus üheksas stuudioalbum "Fear of the Dark", mille nimilugu on fännidele tõeline maiuspala.

Fännide pahameele teenis aga legendaarse häälega Bruce Dickinsoni lahkumine ansamblist 1993. aastal.

1994–1999

Pärast sadade lauljate katsetamist otsustas Maiden 1994. aastal palgata Dickinsoni asendajaks bändi ajaloo viienda laulja Blaze Bayley.

Aastal 1995 ilmus bändi kümnes stuudioalbum "The X Factor". Bändi alustala Steve Harrisel oli nende lugude kirjutamise ajal tõsiseid probleeme perega ja selletõttu oli plaat ka veidi depressiivsem. Lisaks oli see ka Blaze Bayley proovikivi. Plaadi avalugu, 11-minutiline "Sign of the Cross" on metaliklassika. Üldiselt aga ei võetud uut lauljat fännide poolt kuigi hästi vastu ning pärast Maideni 11. stuudioalbumi "Virtual XI" suhtelist läbikukkumist ja pärast avastust, et uue laulja hääl ei pea pidevalt turneedel käiva bändi tiheda kontserdigraafikule vastu, otsustati mehele 1999. aastal kinga anda.

1999–2006

1999. aastal saabus Maideni taassünd. Bänd teatas, et nii Adrian Smith kui ka Bruce Dickinson liituvad taas bändiga. Niisiis oli Maiden taas kaheksakümnendate koosseisus pluss Janick Gers. See taassündinud metali-kuningas kolme kitarristiga andis endast märku 2000. aastal kaheteistkümnenda stuudioalbumiga "Brave New World". Sellele järgnes samuti edukas "Dance of Death" 2003. aastal ja 2004. aastal singel "No More Lies", kus on laulmist proovinud ka Iron Maideni trummar Nicko McBrain. 28. augustil 2006 jõudis Eesti plaadilettidele 14. stuudioplaat "A Matter of Life and Death" eduka singliga "The Reincarnation of Benjamin Breeg".

2007–2009

5. septembril 2007 teatas bänd, et läheb turneele. Turnee nimeks sai "Somewhere Back In Time World Tour", mis seondub DVD-ga ja kontsertplaadiga "Live After Death". Turnee lavakujunduseks valiti Powerslave, sest selle 1980. aastate edu oli uskumatu. Turnee algas Mumbais Indias 1. veebruaril 2008, kui bänd esines ligi 30 000 fännile. Esimene osa turneest koosnes 24 kontserdist 21 linnas. Kokku lennati nende vahel üle 50 000 miili, kasutades selleks renditud lennukit "Ed Force One", mida juhtis Bruce koos abilenduriga. 12. mail andis bänd välja uue kompileeritud albumi "Somewhere Back In Time 1986–2008". See hõlmab 1986. aastast samanimelise albumi "Somewhere Back In Time" ja "1988 Seventh Son Of A Seventh Soni" lugusid, sealhulgas mitmeid kontsertversioone turneelt "Live After Death". Viimane osa turneest toimus veebruaris ja märtsis 2009. Bändi esimesed esinemised Peruus ja Ecuadoris ning nende esimesed esinemised Uus-Meremaal, mis toimusid 16 aastat tagasi, olid ka kavas. Turnee viimane kontsert toimus Floridas 20. jaanuaril 2009, kus bänd teatas, et nad olid valmis välja laskma täispika dokumentaalfilmi, mida hakati näitama kinodes alates 21. aprillist 2009. Film "Iron Maiden: Flight 666" oli filmitud turnee "Somewhere Back In Time" ajal veebruaris ja märtsis 2008. "Flight 666" kaasprodutsent on Banger Productions ja ilmus Universal Music Group USA-s ja EMI Recordsi abil ka mujal maailmas. Oma kontsertesituse ajal São Paulos 15. märtsil 2009 teatas Bruce laval, et see sõu oli tema karjääri suurim. Tegelikult oli fänne kohal umbes 100 000.

Bändi liikmed

• Bruce Dickinson laulja (1981–1993, 1999–...)
• Dave Murray kitarr (1975–1976, 1977–...)
• Janick Gers kitarr (1990–...)
• Adrian Smith kitarr (1980–1990, 1999–...)
• Steve Harris basskitarr ja klahvpillid (1975–...)
• Nicko McBrain trummid (1983–...)

Diskograafia

Stuudioalbumid

• 1980 – "Iron Maiden"
• 1981 – "Killers"
• 1982 – "The Number of the Beast"
• 1983 – "Piece of Mind"
• 1984 – "Powerslave"
• 1986 – "Somewhere in Time"
• 1988 – "Seventh Son of a Seventh Son"
• 1990 – "No Prayer for the Dying"
• 1992 – "Fear of the Dark"
• 1995 – "The X Factor"
• 1998 – "Virtual XI"
• 2000 – "Brave New World"
• 2003 – "Dance of Death"
• 2006 – "A Matter of Life and Death"
• 2010 – "The Final Frontier"
• 2015 – "The Book of Souls"
• 2021 – "Senjutsu"

Kontsertalbumid

• 1981 – "Maiden Japan"
• 1985 – "Live After Death"
• 1992 – "Live at Donington"
• 1993 – "A Real Live One"
• 1993 – "A Real Dead One"
• 1998 – "A Real Live Dead One"
• 2002 – "Rock in Rio"
• 2002 – "Beast Over Hammersmith"
• 2002 – "The BBC Archives"
• 2005 – "Death on the Road"
• 2009 – "Flight 666"
• 2012 – "En Vivo!"
• 2013 – "Maiden England '88"
• 2017 – "The Book of Souls: Live Chapter"

Kogumikalbumid

• 1996 – "Best of the Beast"
• 1999 – "Ed Hunter"
• 2002 – "Edward the Great"
• 2005 – "The Essential Iron Maiden"
• 2008 – "Somewhere Back in Time The Best of: 1980 – 1989"
• 2011 – "From Fear To Eternity The Best of: 1990 – 2010"

Plaadikogumikud (box-set'id)

• 1990 – "The First Ten Years"
• 1998 – "Eddie's Head"
• 2002 – "Eddie's Archive"
• 2012 – "Picture Disc Collection"
• 2014 – "The Complete Albums Collection"

Välislingid

• Ansambli koduleht