Vikipeedia

IMAP

(Ümber suunatud leheküljelt Internet Message Access Protocol)

IMAP (internetisõnumitele juurdepääsu protokoll, ingl Internet Message Access Protocol) on rakenduskihi internetiprotokoll, mis võimaldab meilikliendil juurdepääsu meiliserveris olevatele elektronkirjadele. Tänapäeval on kasutusel protokolli neljas versioon IMAP4rev1, mis on kirjeldatud kommentaarinõudes RFC 3501[1].

IMAP-protokolli põhiline disainieesmärk on tagada mugav e-postkasti kirjade haldus eri seadmete vahel. Selleks hoitakse e-kirju serveris ning muutus ühes seadmes kajastub ka teises. IMAP-server kasutab porti 143. Turvalisema ühenduse jaoks transpordikihi turbeprotokolli (TLS/SSL) kaudu kasutatakse porti 993 [2], mis on reserveeritud IMAPSi (ingl IMAP over SSL) jaoks.

IMAP-protokolli toetavad peaaegu kõik moodsad meilikliendid ja -serverid. IMAP ja POP on kaks kõige standardsemat protokolli, mis toimetavad elektronkirjad seadmesse [3]. Samuti ka paljud veebimeili teenust pakkuvad firmad nagu näiteks Gmail, Microsoft Outlook ja Yahoo! Mail toetavad ka IMAP- ja POP-protokolle.

Sissejuhatus

muuda

Praeguseks on välja arendatud IMAPi protokoll, mis on laialdaselt kasutusele võetud. Isegi pikaaegsed POPi protokolli toetajad on IMAPi trendiga kaasa läinud. Inimesed kasutavad IMAPit aina enam, sest see on ainus paindlik ja kasutajate nõudmisi rahuldav juurdepääsuprotokoll.[4]

Tänu IMAPi protokollile on võimalik meile lugeda ja saata igal pool.

Ajalugu

muuda

Mark Crispin disainis IMAPi protokolli, alternatiivina POPi protokolli kõrvale.[5] IMAP tähendas varem interaktiivset meili juurdepääsu protokolli (ingl Interactive Mail Access Protocol) (RFC 1064[6]) või meili juurdepääsu protokolli (ingl Interim Mail Access Protocol).[7]

IMAPi loomise tähtsamad teetähised

1986 Luuakse esimest korda IMAPi protokoll Stanfordi ülikoolis, kasutades programmeerimiskeelt Interlisp ja serverit DEC-20.

1987 Defineeritakse IMAP2, uuendatakse klienti ja serverit. Võetakse kasutusele UNIXi server.

1988 Juulis avaldatakse esimest korda IMAPi protokolli kohta kirjeldus, kommentaarinõue RFC 1064[6].

1989 IMAPi looja Mark Crispin võetakse Washingtoni ülikooli tööle.

1990 Tehakse ümber IMAP2 ja augustis avaldatakse kommentaarinõue RFC 1176[8].

1991 Lisatakse MIME (universaalsed internetiposti laiendused, ingl Multipurpose Internet Mail Extensions) tugi, selle alusel moodustatakse IMAP2bis.

1992 Washingtoni ülikool arendab välja IMAP2bis serveri. Meiliklient Pine 2.0 toetab IMAPi protokolli.

1994 Avalikustatakse IMAP4 kommentaarinõuded RFC 1730[9], RFC 1731[10], RFC 1732[11], RFC 1733[12]. IMAP4 protokoll tunnistatakse interneti standardiks.

1999 IMAP4 soovitused avalikustatakse, kommentaarinõue RFC 2683[13].

2003 Saab valmis IMAPi versioon 4 redigeering 1 (IMAP 4rev1), kommentaarinõue RFC 3501[1].[14]

Eelised POPi ees

muuda
  • Elektronkirjadele juurdepääs eri seadmetes ühel ajal

IMAPi protokolliga hoitakse kirjad serveris ja alla laaditakse koopia ning hoitakse kirju omavahel sünkroonis. POPi protokolli puhul laaditakse kirjadele juurdepääsuks kirjad lokaalsesse seadmesse, seejärel kirjad serverist kaovad. IMAPi protokoll tagab kõikides seadmetes (nt. lauaarvutis ja nutitelefonis) sama seisu, sest elektronkirju hoitakse serveris. Näiteks kui kohvikus vaadata oma kirju teisest seadmest, siis seal on samad saadetud ja salvestatud kirjad.[15]

  • Palju meilikaustu

Üks kõige nõutavam funktsioon IMAPi protokolli juures on võimalus luua kirjade jaoks eri meilikaustu, näiteks "Mustandid", "Saadetud" või mõni ise loodud kaust, nt "Perekond". Sissetulevaid kirju on võimalik filtreerida soovitud meilikaustadesse teatud reeglite alusel. Kasutajal on võimalik kirju vabalt tõsta meilikaustadesse nii, nagu ta ise soovib.[4]

  • Lokaalsed e-postkastid

Paljud meilikliendid toetavad võimalust lugeda oma kirju ka siis, kui internetiühendus puudub. Meiliklient laadib kirjad lokaalsesse seadmesse, kasutajal on võimalik neid hallata ning internetiühenduse taastumisel sünkroonitakse e-postkastid serveri omaga.[4]

  • E-postkastid eri serverites

IMAPi meilikliendid lubavad e-postkaste hallata mitme eri serveri vahel. Lisaks on võimalus kirju tõsta ühest serverist teise ja vastupidi.[4]

  • Elektronkirjade oleku lipud

E-postkastis on kirju võimalik sildistada, näiteks "tähtis", "vastatud" või "mustand". Kirjade sildistamise abil saavad kasutajad oma kirjadest parema ülevaate.[4]

  • E-postkasti oleku uuendused

IMAP eeldab, et kasutaja tahab alati teada, kui mõni uus kiri on tulnud või on tehtud muudatus mõnes teises seadmes IMAPi meilikliendiga. Kui e-postkastis toimub mõni muudatus, võib server meiliklienti teavitada, näiteks "Teil on lugemata n kirja" või teatud isikult on kiri tulnud.[4]

IMAPi puudused

muuda
  • Internetiühendus

Mõned inimesed toovad IMAPi protokolli juures puuduseks, et kirju saab lugeda vaid internetiühenduse olemasolul [15]. Samas POPi protokolli kasutades ei ole internetiühendus vajalik, sest kasutaja kirju hoitakse lokaalses arvutis, kuid uusi kirju internetiühenduse puudumisel juurde ei tule.

  • Meiliserveris kirjade talletamine

Kasutajate e-postkastide kettalimiite piiratakse, sest kõikide IMAPi kasutajate kirjad asuvad serveris.[15]

  • Võimekas server

Suurte firmade serverid peavad üheaegselt hakkama saama miljonite kirjade ja tuhandete IMAPi ühendustega. Samuti peab meiliserver opereerima kasutajate otsingute ja kopeerimistega, mida kasutajad sooritavad. See kõik nõuab märkimisväärset serveri muutmälu ja kõrget sisend/väljund vastupidavust. Courier' IMAPi server kasutab ühe IMAPi seansi jaoks 2 MB muutmälu, siis 2500 IMAPi kliendi puhul jääb 4 GB-st muutmälust väheseks. POP3 saaks sama muutmälu korral hakkama 25 000 kliendiga, sest kirjade allalaadimisel vabastatakse serveri ressursid.[2]

IMAPi komponendid

muuda

Töörežiimid [4]

muuda
  • Ühendusega

Elektronkirjad jäetakse meiliserverisse ja meiliklient töötleb neid. Meiliklient on seansi jooksul serveriga ühenduses senikaua, kui kasutaja otsustab seansi lõpetada.

  • Ühenduseta

Võib võrrelda postkontoriga: isik läheb postkontorisse, toob ära oma kirjad ja postkast jääb tühjaks. Kasutaja loob ühenduse meiliserveriga, kontrollib, kas on kirju, laadib alla uued kirjad ja katkestab ühenduse.

  • Väljalülitatud

Internetiühenduse puuduse korral tehakse meilikliendis kirjadega muudatused. Kui tekib internetiühendus, siis informatsioon sünkroonitakse meiliserveri omaga.

Käsud [1]

muuda

IMAP kasutab suhtluseks eri käske, mis on defineeritud kommentaarinõudes RFC 3501[1]. Neist tuntumad:

  • LOGIN – argumendid on kasutajanimi ja parool, toimub kasutaja autentimisprotsess.
  • SELECT – argumendiks meilikaust, millele kasutaja soovib ligi pääseda.
  • CREATE – argumendiks meilikaust, mida kasutaja soovib luua.
  • DELETE – argumendiks meilikaust, mida kasutaja soovib kustutada.
  • FETCH – tuuakse kirjaga seotud andmed e-postkasti.

Seisundid [4]

muuda
  • Autentimata seisund

Algab kohe, kui luuakse ühendus. Näiteks kui meilikliendile luuakse esimest korda meiliserveriga ühendus.

  • Autenditud seisund

Algab, kui kasutaja autendib edukalt. Näiteks kui tekib viga meilikausta valimisel.

  • Valitud seisund

Algab, kui meilikaust on edukalt valitud. Näiteks kui valitakse meilikaust "Saadetud kirjad" ning saadetud kirjad kuvatakse.

  • Välja logitud seisund

Algab, kui saadetakse LOGOUT käsk serverile. See käsk saadetakse serverile, kui kasutaja soovib välja logida või seanss aegub.

E-kirja atribuudid [4]

muuda
  • Kirja järjendi number

E-postkastis olevad kirjad indekseeritakse, algab numbrist 1 ja suurendatakse järjest ühe võrra. Näiteks kui kiri kustutatakse, siis kõik suurema järjendi numbriga kirjadel vähendatakse järjendi numbrit ühe võrra.

  • UID (unikaalne identifikaator)

32-bitine kirja identifikaator tagab kirjadele unikaalsuse. Sellega säilitatakse sama seis meilikliendis ja serveris, kui kasutaja on eri töörežiimides olnud.

  • Lipud

E-postkastis on igal kirjal null või rohkem lippu. Lipp on mingisugune märk kirja kohta, mida kantakse IMAPi seansside vahel kaasas. IMAPi kirjade lipud võivad olla näiteks "Vastatud", "Kustutatud", "Mustandid", "Hiljutine", "Tähtis".

  • Sisemine kuupäev

Kajastab kuupäeva ja kella, kui kiri saabus IMAPi serverisse.

  • Suurus

Väljendatakse oktetina (8-bitisena) elektronkirjas.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "RFC 3501, INTERNET MESSAGE ACCESS PROTOCOL - VERSION 4rev1". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  2. ↑ 2,0 2,1 Peer Heinlein, Peer Hartleben. "The Book of IMAP: Building a Mail Server with Courier and Cyrus", No Starch Press, 2008. ISBN 1593271778; ISBN 9781593271770
  3. ↑ Mark F. Komarinski, Cary Collett. "Red Hat Linux System Administration Handbook", Prentice Hall Professional, 2000. ISBN 0130253952; ISBN 9780130253958
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Dianna Mullet, Kevin Mullet. "Managing IMAP", O'Reilly Media, Inc., 2000. ISBN 059600012X; ISBN 9780596000127
  5. ↑ Paul Wallace, Andrea Hoffmann. "I-mode Developer's Guide", Addison-Wesley Professional, 2002. ISBN 0672321882; ISBN 9780672321887
  6. ↑ 6,0 6,1 "RFC 1064, INTERACTIVE MAIL ACCESS PROTOCOL - VERSION 2". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  7. ↑ "Email protocols: pop, imap, smtp". Internetguide (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 20.11.2015. Vaadatud 08.11.2015.
  8. ↑ "RFC 1176, INTERACTIVE MAIL ACCESS PROTOCOL - VERSION 2". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  9. ↑ "RFC 1730, INTERNET MESSAGE ACCESS PROTOCOL - VERSION 4". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  10. ↑ "RFC 1731, IMAP4 Authentication Mechanisms". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  11. ↑ "RFC 1732, IMAP4 COMPATIBILITY WITH IMAP2 AND IMAP2BIS". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  12. ↑ "RFC 1733, DISTRIBUTED ELECTRONIC MAIL MODELS IN IMAP4". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  13. ↑ "RFC 2683, IMAP4 Implementation Recommendations". IETF-related tools (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  14. ↑ "Mission Critical Messaging Solutions: The Roles of IMAP and ACAP". University of Washington Staff Web Server (inglise). Vaadatud 08.11.2015.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Joe Kissell. "Take Control of Email with Apple Mail", TidBITS, 2005. ISBN 1933671440; ISBN 9781933671444

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=IMAP&oldid=6215632"