Interim juhtimine

Interim juhtimine (inglise keeles interim management) on juhtimisviis, kus vajalike oskuste ja kogemustega kõrgelt kvalifitseeritud interim juht (ka interim-juht; inglise keeles interim manager) siseneb väljastpoolt organisatsiooni ning viib ellu kokkulepitud tegevused või muudatused, saavutades eesmärgid kindlaks määratud ajaperioodi jooksul. Interim juhtimine hõlmab selliseid juhtimisviise nagu ülemineku juhtimine, muudatuste juhtimine, vahejuhtimine ja ajutine juhtimine. Ladinakeelne nterim tähendab otsetõlkes 'vahepealne' või 'ajutine'.

Ajalugu

Interim juhtimine sai alguse 1970ndatel Hollandis ja levis sealt edasi Saksamaale, Suurbritanniasse ja teistesse riikidesse. Kiire leviku põhjuseks oli eelkõige see, et töötajad olid selgelt ülekaitstud – näiteks töötajate koondamisega kaasnesid pikad etteteatamistähtajad ja suured hüvitised. Nii tunduski juhtide ajutine palkamine, ilma kohustuseta neid tööl pidada, igati ideaalne lahendus.

1990ndatel kasutas meetodit laialdaselt Saksa erastamisagentuur eesmärgiga Ida-Saksa endiste riigifirmade juhtimine (pärast Ida-Saksamaa liitmist) kiirelt kaasajastada. Meetod õigustas ennast ja seda hakati üha rohkem kasutama arendamaks seisma jäänud firmasid. Tüüpiliselt kaasati mobiilne juht kriisiolukordades, kuid samuti olukordades, kus senine juht haigestus, suri või võttis hoopis sabatiaasta. Tuntuim näide on aastast 2001, kui interim juht palgati tööle Deutche Telecomi.

Interim juhtimine Eestis

Muutuv tööjõuturg, kvalifitseeritud tööjõu puudus, generatsioonide erinevad tööharjumused, inimeste suurem liikumine töökohtade ja valdkondade vahel ning töötajate valikuvabadus on tegurid, mis lõid soodsa pinnase interim juhtimise tekkele ja arengule Eestis.

Eestisse jõudis interim juhtimine 2014. aastal, mil rahvusvahelise juhtimiskogemusega tippjuhid Eela Velström, Peeter Tohver ja Urmo Vallner asutasid Eesti esimese interim juhtimise teenust pakkuva ettevõtte – interim juhtimise agentuuri Velström Vallner Tohver (VVT). VVTst sai ühtlasi interim juhtimise teerajaja ja suunanäitaja Eestis. Inspiratsiooni agentuuri rajamiseks saadi Suurbritanniast, kus kohtuti sealse interim juhtide katusorganisatsiooni, interim juhtimise instituudi (Institute of Interim Management IIM) juhiga.

Interim juht

Interim juht ehk vahejuht (ingl k interim manager) on kõrgelt kvalifitseeritud, enamasti rahvusvahelise töö- ja/või ettevõtluskogemusega professionaal, kes on teinud edukat karjääri üldjuhtimises või valdkonniti ning kellel on soov pidevalt oma pädevust kasvatada ja edasi arendada. Interim juhil on valmisolek asuda tööle kliendi organisatsiooni lühikese etteteatamisajaga. Vahejuhiks hakkamise tugevaks eelduseks on suur kogemustebaas, jätkuv huvi aktiivselt turul olla ning soov võtta vastu uusi väljakutseid.

Interim juht ei ole konsultant. Interim juht töötab välja lahenduse, kasutades põhiressursina ettevõtte meeskonda ja vastutades reaalselt plaani eduka elluviimise eest. Konsultant annab nõu ja pakub enda kogemusel põhineva parima lahenduse, ent viis, kuidas ettepanekud ellu rakendatakse, ei sõltu enam temast. Konsultandi töö sisaldub interim juhi teenuse sees, küll aga mitte vastupidi.

Interim juhi rakendusvõimalused

On mitmeid äriolukordi, mis võivad kaasa tuua vajaduse interim juhi järele, näiteks kui organisatsioonil endal puuduvad inimesed, oskused, teadmised, kogemused või aeg vajalike muudatuste elluviimiseks. Enamlevinud olukorrad on juhi ootamatu lahkumine organisatsioonist; muudatuste juhtimine; kriisi juhtimine; organisatsiooni kasv ja laienemine kodu- või välisturul; ühinemised ja ülevõtmised; eriprojektid ning uute strateegiate, süsteemide ja protsesside loomine, uuendamine ja arendamine. Interim juhi ülesanded on peaaegu lõputud ning interim juhi oskuste ulatus üsna unikaalne.

Interim juhtimise väärtuspakkumine

• Kiirus. Interim juhid saavad nädalate või kuude asemel tööle asuda paari päeva jooksul. Olukordades, kus ajaline piirang mängib olulist rolli, on kiirus oluline väärtus. Kuna vahejuhid on harjunud olukordadega kohe tegelema, suudavad nad tänu oma kogemusele ja oskusteabele kliendi organisatsioonis efektiivselt ja asjakohase kiirusega nii oma ülesandeid täita kui ka lõpetada.
• Oskusteave. Tavaliselt tegutsevad interim juhid oma kliendi organisatsioonis kõrgemal tasemel. Nad on kõrgelt kvalifitseeritud tegemaks tööd, mille nad on vastu võtnud ning tulevad organisatsiooni enamasti oskuste ja teadmistega, mida seal igapäevaselt ei ole, ületamaks konkreetset oskuste lõhe või lahendamaks probleemi. Tänu oma kogemustele ja teadmistele on vahejuhid kohe produktiivsed ja saavutavad märkimisväärset mõju juba algusest peale.
• Selge pilk. Interim juhid ei ole koormatud organisatsiooni sisepoliitika nüanssidega. Tänu sellele saavad nad läheneda ülesandele värske pilguga ja keskenduda sellele, mis tuleb ärile enim kasuks. Iseseisvate tegutsejatena saavad nad anda ausa panuse ilma, et nad kujutaks ohtu ametis olevale juhtkonnale.
• Vastutus. Selle asemel, et võtta endale lihtsalt nõuandja roll, võtavad interim juhid vastutuse ettevõtte arengufaasi või neile usaldatud projekti eest. Nad vastutavad otseselt tulemuste saavutamise eest.
• Efektiivsus. Tegutsemine juhatuse tasandil või selle lähedal annab interim juhtidele autoriteedi ja usaldusväärsuse viimaks ettevõttes ellu märkimisväärseid muudatusi. Erinevalt ajutistest töötajatest ei ole interim juht ettevõttes ainult selleks, et järgmise pikaaegse juhi leidmiseni “kindlust kaitsta”. Tänu oma lähenemisele ja teadmistele lisavad nad kliendi organisatsioonile aktiivselt lisaväärtust isegi siis, kui töö sisu ja tehtavad otsused on keerulised.
• Investeeringu tasuvus. Interim juhid on klientide jaoks mõistlik investeering, kuna nende oskustest ja teadmistest sündiv väärtus peegeldub soovitud edukas tulemuses, lahenduse leidmises või riskide maandamises. Interim juhid saavad tasu kokkulepitud eesmärkide poole liikumise ja nende saavutamise eest, mitte lihtsalt kohaletuleku eest. Interim juhi tasu ei ole ettevõtte püsikulu.
• Pühendumine. Interim juhid hoiavad oma professionaalset standardit kõrgel, kuna iga nende järgmine töö sõltub saadud referentsidest ja edukast taustast. Vahejuhil on seega iga vastuvõetud ülesande puhul mängus isiklik panus. Taoline olukord on vastupidine mitmetele teistele ajutistele töösuhetele, kus ajutine töötaja võib samaaegselt olla ametis pikaajalise töösuhte otsimisega või olla lihtsalt motiveeritud päevapalgast või oma ametiaja pikendamisest.

Interim juhtimise etapid

Tavaliselt koosneb interim juhtimise projekt järgmistest etappidest:

1. Sisenemine. Tulevase kliendi ja interim juhtimise agentuuri esimene kokkupuude annab kliendile arusaamise ja võimaluse otsustada, kas tal on (või ei ole) oma olukorra lahendamiseks vaja mobiilset juhti. Interim juhtimise agentuur tutvub hetkeolukorraga, et aru saada, mis seisus ettevõte parasjagu on, kuidas selleni jõuti ning mis on sidusrühmade nõuded. Selles faasis vormub arusaam olukorrast ja lähenemisviisidest lahenduse leidmiseks.
2. Diagnoos. Diagnoos sisaldab hinnangut olukorrale ning võimalike lahendusteede kirjeldust. Siia kuulub ka interim juhi panuse ulatuse hindamine. Enamasti võtab diagnoosipanek aega paar päeva kuni üks nädal. Diagnoosi faasi käigus võivad päevavalgele tulla teised probleemid ja kitsaskohad kui need, mille klient algselt välja tõi.
3. Ettepanek. Interim juhtimise agentuur esitab ettevõttele detailse ettepaneku, kus on kirjas mobiilse juhi tööülesande eesmärgid ja plaan nende täitmiseks. Kui ettepanek erineb märgatavalt esialgsetest plaanidest, mis määrati kindlaks diagnoosi faasis, võib olukorra lahendus hõlmata algsetest nõudeid ka interim juhtimisele. Interim juhtimise agentuur vastutab selle eest, et pakkuda välja efektiivseim lahendus, mitte lihtsalt sama variant, mida temalt algselt paluti.
4. Elluviimine. Interim juht juhib muudatuste elluviimise protsessi, projekti või eesmärkideni viivat lahendusteed, jälgides jooksvalt edasiminekut ja andes kliendile regulaarset tagasisidet. Selles faasis tõestavad vahejuhid oma kompetentsi, vastutuse ja efektiivsusega enda väärtust kõige tugevamalt. Vahejuht võib juhtida meeskondi ja projekte, lahendada kriise ja aidata ellu tuua muudatusi või lihtsalt “kaitsta kindlust” järgmise pikaaegse juhi saabumiseni.
5. Väljumine. Projekti lõpus vastutab interim juht selle eest, et kõik eesmärgid oleksid täidetud. Selles faasis võib toimuda teadmiste edasiandmine ja treening, igapäevastele äritegevustele järeltulijate määramine ja protsessi käigus saadud õppetundide jagamine. Interim juht on keskendunud ülesande edukale täitmisele ja mitte lihtsalt oma ametiaja pikkusele, mis tähendab, et väljumise faas teostatakse professionaalselt. Tihti on see interim juhi ja kliendi töösuhte lõpp. Vahel jäävad vahejuhid ettevõttega pikaajaliselt seotuks, pakkudes aeg-ajalt kindla otstarbega konsultanditeenust. Juhtub, et sama vahejuht kutsutakse ettevõttesse hiljem uuesti kas jätkuprojekti või järgmist ülesannet täitma.