Infovajadus

Infoteadlane Nicholas Belkin on öelnud: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”

Infovajadused

Võib öelda, et infovajaduseks on iga juhtum või juhtumi võimalus, kus inimene tõesti vajab infot - tunneb vajadust konkreetse info või andmete järele, sattudes olukorda, milles inimene ei tule enam toime olemasolevate teadmistega. Informatsiooni hankimine ja otsing on olnud alati olulise tähtsusega, eriti tänapäevases ja järjest arenevas infoühiskonnas, on see lausa vältimatu.

Iga päev vajame oma tööülesannete täitmisel või õppimisel erinevat ametialast informatsiooni, sageli teadmata, milliseist allikaist on vaja koguda teavet nende vajaduste rahuldamiseks. Infovajadused on väga tihedalt seotud tööprotsessidega, mida inimene teeb. Ei saa lihtsalt üles lugeda töötaja infovajadusi, mõistmata ümbritsevat tööprotsessi. Samamoodi on väga tihedalt seotud sotsiaalse ümbrusega, kellega inimene suhtleb. Pole võimalik üles lugeda töötaja infovajadusi, mõistmata tema sotsiaalset suhtluskeskkonda. Sotsiaalsed ja tehnoloogilised struktuurid on infosüsteemides üksteisega läbi põimunud. Sama tehnoloogia, sama eesmärgiga süsteemid- võivad erinevates organisatsioonides anda täiesti erinevaid tulemusi.

Elektroonilise informatsiooni otsing pole ainult infospetsialisti tegevusvaldkonda kuuluv, sellega tegelevad inimesed pidevalt oma igapäevaelus. Infovajadusel on kolm külge:

1. nomenklatuur - millist infot vajatakse, maht,

2. kvantiteet - kui palju infot vajatakse,

3. kvaliteet - millise kvaliteediga infot vajatakse.

Infovajaduse eesmärk

Infovajaduse motiiviks, põhjustajaks on alati mingi eesmärk või teine, eelnev vajadus. Infovajadus ja infootsing on tihipeale omavahel seotud. Inimesed on tihti olukorras, kus neil tuleb teha mitmesuguseid otsuseid, lahendada erinevaid küsimusi, täpsustada fakte. Neid vajadusi rahuldada püüdes, kasutavad nad mitmesuguseid formaalseid ja mitteformaalseid infokanaleid ja allikaid ning rakendavad erinevaid meetodeid.

Infovajaduse meetoditeks on:

• Spetsifitseerimine infokasutajate endi poolt (self- reporting), tulemuseks on loetelu, mis sisaldab nii kasutajale kättesaadavust kui ka soovitavat infot.
• Dokumentide ringluse analüüs.
• Tööprotsesside analüüs.
• Tüüpkasutajate kujude (profiilide) loomine.
• Kasutajate küsitlemine.
• Infovajadused tuletatakse tegeliku süsteemikasutuse logidest.

Infovajaduste analüüs lähtub harilikult info kasutajast (ametikoha tüübist). Välja ei selgitata mitte konkreetse indiviidi infovajadusi, vaid ametikohtade kategooriate kaupa. Inimesest lähtuvat analüüsi on kasulik täiendada teistes lõigetes liikuvate analüüsidega - uurida tööprotsesside infovajadusi või alustada andmetest ning uurida, kes andmeid vajavad. Samuti infovajaduse uurimise käigus näidatakse, et infovajaja saab vajalikku informatsiooni paralleelselt mitmetest infokanalitest, kuid pole oluline, kust ja kuidas midagi teada saadakse, vaid see, mida teada saadakse.

Teadvustamata ja teadvustatud info

Isikut, kes vajab informatsiooni ja kes selle hankimiseks viib läbi infootsingu, nimetatakse infovajajaks. Infovajadust võib jagada teadvustamata ja teadvustatud infovajaduseks. Sisemist infovajadust ehk aimdust millestki, mida veel ei teata, nimetatakse teadvustamata infovajaduseks. See on infovajaduse teadvustamise esimene etapp. Teadlik infovajadus paneb meid tegutsema ning suunab meid tavaliselt suhtlema oma lähedaste või tuttavatega, mille tagajärjel kujuneb välja formuleeritud või kohandatud infovajadus. Teadvustamata infovajadust iseloomustab teadmatus oma infovajadusest – me isegi ei tea veel seda, mida me ei tea, ka interneti suur populaarsus on tingitud just teadvustamata infovajaduse rahuldamisest. Järeldame, et huvi on vajadus, mis on läbinud motivatsiooni etapi ja muutunud inimese käitumise teadlikuks suunajaks, mille eesmärgiks on rahuldada seni mitterahuldatud vajadused.

Kriitilise edu tegurid (Critical Success Factors)

Rockhart kritiseerib juhi infovajadusi järgmiselt:

1. Tippjuhile tehakse infosüsteemis kõik ette, nagu automatiseeritud töökorraldus. Lähtutakse põhimõttest, et juhil peab olema kasutada põhimõtteliselt kogu informatsioon.
2. Eelmisele radikaalselt vastupidine seisukoht. Juhi töö olevat väga muutlik, selle tõttu ei saagi püsivat infosüsteemi luua. Parim lahendus juhi infovajaduste rahuldamiseks on otsene suhtlus usaldusväärsete alljuhtidega.

Lahenduseks esitab Rockart oma meetodi, mis baseerub seisukohale, et organisatsiooni edukus sõltub väikesest arvust (tüüpiliselt 4-10) kriitilisest edutegurist, mis on igal organisatsioonil individuaalsed. Nende edutegurite väljaselgitamine on lähtepunktiks nii infovajaduste spetsifitseerimisele ja juhti toetavate infosüsteemide ehitamisele kui ka organisatsiooni tööprotsesside voolujoonestamisele ja parendamisele. Seonduvaks juhtimiskontseptsiooniks on tulemusjuhtimine (Management by Objectives).

Allikad

• Tibar, A. 2001 Tööstusspetsialistide infovajadused ja infootsikäitumine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus.
• Tibar, A. 1997 Teadlaste ja inseneride infovajadused ja infootsikäitumine. - Raamatukogu, 6, lk 20-22.
• Rohusaar, N. 1986 Infovajadused ja tema määramise meetodid. Õppematerjal raamatukogunduse ja bibliograafia üliõpilastele. Tallinn: Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut.
• Parmakson, P. 2007 Infosüsteemid: infovajadused http://web.archive.org/20080121071434/infosysteemid.blogspot.com/2007/09/infovajadused.html
• Virkus, S. 2003 Infokirjaoskus ja infokäitumine infouuringute kontekstis. I. http://www.tlu.ee/i-foorum/ifoorum7/Artiklid/sirje.htm

Vaata ka

• Info
• Infoteadus
• Infootsing