Indoneesia rahvuslik revolutsioon

Indoneesia rahvuslik revolutsioon
	Osa teise maailmasõja tagajärgedest ja Aasia dekolonisatsioonist
	Ülevalt paremalt päripäeva: Brigadir Aubertin Walter Sothern Mallaby autovrakk tema tapmispaigas 30. oktoobril 1945 Surabaya lahingu ajal.; Küla Bandungi lähistel leekides. Vasakul on näha kaht Indoneesia sõdurit.; Indoneesia ja Hollandi delegatsioonid jõudmas Linggarjati mäele, et sõlmida Linggadjati leping.; Padang, Lääne-Sumatra, pärast Operatsioon Kraaid.; Sukarno ja Mohammad Hatta enne pagendust Brastagi Põhja-Sumatrale.; Kuninganna Juliana sõlmib Indoneesia Soevereiniteitsoverdrachti (suveräänsuse üleandmise).;
Toimumisaeg	29. septembril 1945 – 27. detsember 1949
Toimumiskoht	Hollandi Ida-India (praegune Indoneesia)
Tulemus	Hollandi sõjaline võit; Indoneesia poliitiline võit; Holland tunnustab Hollandi-Indoneesia ümarlauakonverentsil Indoneesia Ühendriike;
Osalised
Indoneesia Indoneesia Vabariigi erakorraline valitsus; Indoneesia rahvuslikud relvajõud; Jaapani vabatahtlikud ; Briti India ülejooksikud ; Ameerika Ühendriikide diplomaatiline toetus (1949–)	Holland Hollandi Kariibid; Hollandi Ida-India Hollandi kuninglik Ida-India armee; Hollandi India tsiviilvalitsus; ; Autonoomsed föderaalosariigid Ida-Indoneesia; Suur-Dayak; Pasundan; Minahasa; ; Pontianaki sultanaat; Ratu Adili leegion; Pao An Tui; Suurbritannia (–1946) Briti India (–1946); Austraalia (–1946) ; Jaapan (–1946)
Väejuhid või liidrid
Poliitilised juhid Sukarno; Mohammad Hatta; Sutan Sjahrir; Amir Sjarifuddin; Hamengkubuwono IX; Sjafruddin Prawiranegara; Setyabudi; Sõjalised juhid; Soedirman; Oerip Soemohardjo; Gatot Soebroto; Djatikoesoemo; Soerjadi Soerjadarma; Mas Pardi; Abdul Haris Nasution; Agustinus Adisutjipto; Halim Perdanakusuma; Abdulrahman Saleh; Jahja Daniel Dharma; Suharto; Hasan Basry; Tjilik Riwut; I Gusti Ngurah Rai Sultan Hamid II	Hubertus van Mook ; L. H. van Oyen ; Simon Spoor ; Louis Mountbatten ; Philip Christison ; Sultan Hamid II ; Tjokorda Sukawati ; Raymond Westerling ; Loa Sek Hie
Jõudude suurus
Vabariiklik armee: 190 000 ; Noored vabatahtlikud: 100 000 ; Jaapani vabatahtlikud: 903 ; Briti India ülejooksikud: 600	Holland: 180 000 ; Hollandi Ida-India: 60 000 ; Ratu Adili leegion: 2000 ; Pao An Tui: 1000 ; Suurbritannia: 45 000 ; Jaapan: 35 000
Kaotused
Indoneesia: 97,421 ; Jaapani vabatahtlikud: 531 ; Briti India ülejooksikud: 525	Holland: 4585 ; Suurbritannia: 980 ; Jaapan: 1057
	Indoneesia ohvrite hulgas on nii tsiviilisikuid kui ka võitlejaid

Indoneesia rahvuslik revolutsioon (või Indoneesia vabadussõda) oli Indoneesia Vabariigi ja Hollandi koloniaalimpeeriumi vaheline relvakonflikt ja diplomaatiline võitlus ning sõja- ja koloniaalajastu järgse Indoneesia ühiskondlik revolutsioon. Konflikt algas Indoneesia iseseisvuse väljakuulutamisega aastal 1945 ning lõppes, kui Holland Indoneesiat tunnustas.

Neli aastat väldanud konflikt koosnes juhuslikest, kuid veristest relvakokkupõrgetest, Indoneesia-sisestest poliitilistest ja kogukondlikest ülestõusudest ning kahest suuremast rahvusvahelisest diplomaatilisest sekkumisest. Hollandi sõjavägi, mida mõnda aega toetasid ka teise maailmasõja liitlased, suutis Jaaval ja Sumatral kontrollida suuremaid linnu ja töösalasid, kuid mitte maapiirkondi. Aastaks 1949 oli Holland nurka surutud: Ameerika Ühendriikide valitsus ähvardas katkestada maailmasõjajärgse abipaketi maksed ning sõjaliselt oli Indoneesias patiseis. Samal aastal tunnustas Holland Indoneesia iseseisvust.

Revolutsiooniga lõppes koloniaalajastu Hollandi Ida-Indias (v.a Hollandi Uus-Guineas). Märgatavalt muutusid ühiskondlikud kastid ning kohalike valitsejate radžade võim vähenes. Suure osa elanikkonna jaoks ei muutunud esialgu eriti ei majanduslik ega poliitiline olukord, vaid mõned indoneeslased said kaubanduses kõrgematele kohtadele.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Tjandraningsih, Christine (9. september 2009). "Japanese recounts role fighting to free Indonesia". Kyodo News. Vaadatud 24. märts 2020.
↑ Khan, AG (12. mai 2012). "Indian Muslim soldiers: heroic role in Indonesia's liberation". The Milli Gazette. Vaadatud 24. märts 2020.
↑ "Indonesian Heritage".
↑ Komunitas cina di medan dalam lintsan tiga kekuasaan 1930 | Perpustakaan Komnas Perempuan.
↑ "Pasukan Inggris di Indonesia: 1945-1946". 13. november 2020.
↑ "Jumlah Korban Indonesia - Imperial & Global Forum".
↑ Prastiwi, Arie Mega (15. august 2016). "Kisah Rahmat Shigeru Ono, Tentara Jepang yang 'Membelot' ke NKRI". liputan6.com (indoneesia). Vaadatud 13. mai 2020.

Välislingid muuda

[ji-1] Tjandraningsih, Christine (9. september 2009). "Japanese recounts role fighting to free Indonesia". Kyodo News. Vaadatud 24. märts 2020.

[mi-2] Khan, AG (12. mai 2012). "Indian Muslim soldiers: heroic role in Indonesia's liberation". The Milli Gazette. Vaadatud 24. märts 2020.

[3] "Indonesian Heritage".

[4] Komunitas cina di medan dalam lintsan tiga kekuasaan 1930 | Perpustakaan Komnas Perempuan.

[5] "Pasukan Inggris di Indonesia: 1945-1946". 13. november 2020.

[6] "Jumlah Korban Indonesia - Imperial & Global Forum".

[ji2-7] Prastiwi, Arie Mega (15. august 2016). "Kisah Rahmat Shigeru Ono, Tentara Jepang yang 'Membelot' ke NKRI". liputan6.com (indoneesia). Vaadatud 13. mai 2020.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]