III Eesti naiste tantsupidu

III Eesti Naiste Tantsupidu on traditsiooniline üle-eestiline tantsupidu, mis on toimunud kolm korda. Tantsupidu kandis pealkirja „PereLugu”, mille idee oli välja tuua kolme põlvkonna naised, kelle südamed on tugevalt seotud. [1]

Tantsupidu toimus 12. juunil 2022 Jõgeva Linna Staadionil. Esialgu oli pidu planeeritud aasta varasemaks, kuid koroonapandeemia tõttu lükati 2022. aastasse. [2]

Uute naistetantsude konkurss

muuda

Uute naistetantsude konkurss toimus 9. novembril 2019. Konkursi eesmärk oli leida uusi tantse III Eesti naiste tantsupeo „PereLugu” repertuaari. Konkursil osalevad tantsud pidid olema loodud eesti rahvamuusikale, rahvamuusika töötlusele või eesti autorite muusikale. Tantsud pidid lähtuma eesti rahvatantsu põhisammudest ja tantsutraditsioonidest. Tantse sai esitada naisrühmale, neiduderühmale, memmederühmale, tüdrukuterühmale ja solistile. Tants pidi olema originaallooming ja ei võinud olla auhinnatud. (III Eesti naiste tantsupidu, 2020) Konkurss toimus kahes voorus, 15. oktoobriks tuli saata tantsuvideo Eesti naiste tantsupeo toimkonnale. Kokku saadeti 88 videot, millest tehti esmane valik. Lõppkonkursile, mis toimus Jõgeva Kultuurikeskuses, valiti 46 tantsu. 20 olid naistetantsud, 10 olid neidude tantsud, 8 vanaemade tantsud, 7 olid tüdrukute tantsud ja 1 solistide tants. Žüriis olid Ülle Fersel, Kaja Kivi, Ülo Luht, Vaike Rajaste, Kärt Vuks. [1]

Rühmaliigid

muuda

Naisrühmad jagunevad nelja alarühma. N1 tantsud on kõige tantsutehnilisemad ning nõuavad rohkem kogemust ja treeningut. N4 tantsud on lihtsamad ja sobivad igale tantsijale.

III Eesti naiste tantsupeol osalesid 2022. aastal:

  • N1-rühmad – 12 tantsijat rühmas
  • N2-rühmad – 12 tantsijat rühmas
  • N3-rühmad – 12 tantsijat rühmas
  • N4-rühmad – 8 tantsijat rühmas
  • Neiud – 9.–12. klass (võis olla ka 8. klass ja kõrgkooli 1. kursus) – 12 tantsijat rühmas
  • Tüdrukuterühmad – 2.– 4. klassi tüdrukud – 8 tantsijat rühmas
  • Segarühmad – Jõgevamaa rühmad / valikrühmad – 16 tantsijat rühmas
  • Vanaemad – 12 tantsijat rühmas

Liikidesse N1, N2, N3, N4, Neiud ja Vanaemad – olid oodatud rühmad üle Eesti. Samuti ka Tüdrukuterühmad olid oodatud üle Eesti. Segarühmad olid tantsupeol valikrühmad Jõgevamaalt. (III Eesti Naiste Tantsupidu, 2020)

Naiste tantsupeole pääses 347 rühma, millest 36 olid Jõgevamaalt. Rühmad jagunesid järgmiselt:

  • N1 – 35 rühma
  • N2 – 61 rühma
  • N3 – 78 rühma
  • N4 – 41 rühma
  • Neiud – 36 rühma
  • Segarühmad – 19 rühma
  • Tüdrukuterühmad – 25 rühma
  • Vanaemad – 52 rühma[3]

Repertuaar

muuda

Esitamisele tuli 22 tantsu, millest 3 tantsu olid ühistantsud.

  • N1 rühmad: „Võitegu” , „Hommikujooks” ja „Metsa veerel”.
  • N2 rühmad: „Meie Polka” ja „Päikesele”.
  • N3 rühmad: „Naine, sa keeruta” ja „Labajalg”.
  • N4 rühmad: „Siia-sinna” ja „Löss”.
  • Neidude rühmad: „Pääsukesed” ja „Neiukesed, noorukesed”.
  • Segarühmad: „Reilender” ja „Suvi käib väikeses toas”.
  • Tüdrukuterühmad: „Papale” ja „Kekskasti kool”.
  • Vanaemade rühmad: „Vanaema reilender” ja „Memmede labajalg”.
  • N- ja tüdrukuterühmad – valikrühmad: „Unele kiigutades”.

Ühistantsud:

  • „Tulge kokku” – tantsisid N1-, N2-, N3- ja N4-rühmad.
  • „Perekonnavalss” – tantsid kõigi rühmaliikide tantsijad.

„Siia laotan südame” – finaaltants, mida tantsisid kõik liigid, välja arvatud vanaemad, tüdrukud ja segarühmad. [1]

Proovid ja tantsupidu

muuda

Tantsupeo proovid algasid 10. juunil. Igal liigil oli oma harjutusväljak. Harjutusväljakud asusid üle Jõgevamaa – Tormas, Laiusel, Lustiveres, Palamusel, Vaimastveres ja Jõgeva linnas. (III Eesti Naiste Tantsupidu, 2020)

III Eesti naiste tantsupeol oli kokku kolm etendust 12. juunil. Peaproov-etendus, I etendus ja II etendus. Tantsupeo III etendust kanti üle ETV. (III Eesti Naiste Tantsupidu, 2020) Tantsupeol astus üles üle 4000 rahvatantsija ja igale etendusele mahtus 2000 pealtvaatajat. [4]

Korraldusmeeskond

muuda

III Eesti naiste tantsupeo pealavastaja oli Ave Anslan. Tema konsultant oli Ülo Luht ja assistent Kärt Vuks. Peakorraldajad oli MTÜ Folklooriselts Jõgevahe Pere, Ainar Ojasaar ja Marika Järvet. Lavastustoimkonda kuulusid veel peakunstnik Katrin Koitla ja Muusikajuht Ago Niglas. Igal liigil oli oma liigijuht ja assistent.

N1-rühmade liigijuht oli Piret Pruus ja assistent Lea Kurvits.

N2-rühmade liigijuht oli Virve Muser ja assistent Artur Aunap.

N3-rühmade liigjuht oli Julia Tross ja assistent Sirje Kiis.

N4-rühmade liigjuht oli Kerli Kasar ja assistent Kristel Maruste.

Neidude liigijuht oli Marika Järvet ja assistent Mareeta Ojasaar.

Vanaemade liigijuht oli Karin Uusküla ja assistent Elle Lepp.

Segarühmade liigijuht oli Ülar Martjan ja assistent Erika Põlendik.

Tüdrukuterühmade liigijuht oli Tiina Kull ja assistent Sirli Vijar. [1]

Airi Rütteri ja kolme naiste tantsupeo näituse loomine

muuda

Tantsupeol tehti avalik üleskutse inimestele, toetada naiste tantsupeo teemalise näituse loomist. Selle eestvedaja oli Tantsupeomuuseum. Näitus oli pühendatud Airi Rütterile – naiste tantsupidude idee algatajale, kellel oleks täitunud 2020. aastal 75 eluaastat. Näitus „Airi Rütter – Jõgevamaa Kultuuripärl ja kolm Eesti Naiste Tantsupidu” Jõgeva Kultuurikeskuses 8. oktoobril 2020. [1] [5]

Varasemad naiste tantsupeod

muuda

Varem on naiste tantsupidu toimunud kahel korral. I Eesti naiste tantsupidu toimus 12. juunil 2011 Jõgeva Linna Staadionil. Tantsupidu kandis nime „NaiseLugu”, tantsupeo pealavastaja oli Ülo Luht. II Eesti naiste tantsupidu toimus 12. juunil 2016 Jõgeva Linna Staadionil. Tantsupidu kandis nime „MeheLugu”. Peo korraldasid Folklooriselts Jõgevahe Pere ja lavastas Ülo Luht. [1]

Välislingid

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Perelugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2023. Vaadatud 16. novembril 2023.
  2. 2,0 2,1 Leidsalu, Hegert. "RAHVATANTSURÜHMADE TEGEVUS COVID-19 PANDEEMIA AJAL TARTU ÜLIKOOLI RAHVAKUNSTIANSAMBLI NÄITEL".
  3. 3,0 3,1 "III Eesti Naiste Tantsupeol osalevad rühmad". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2023. Vaadatud 16. novembril 2023.
  4. 4,0 4,1 Arula, Eili. "RAHVUSMUSTRILINE GALERII ⟩ Tantsupidu kahekordistas Jõgeva linna rahvaarvu". Lk https://tartu.postimees.ee/7543298/rahvusmustriline-galerii-tantsupidu-kahekordistas-jogeva-linna-rahvaarvu.
  5. 5,0 5,1 "Rahvakultuuri aastaraamat 2022" (PDF).