Hiina autonoomsed haldusüksused
Hiina autonoomsed haldusüksused on Hiina Rahvavabariigi haldusüksused, mis on asustatud ühe või mitme vähemusrahvusega. Vastavalt Hiina RV põhiseadusele on autonoomsetel haldusüksusel nominaalselt mitmeid õigusi, mis puuduvad teistel haldusüksustel. Näiteks peab autonoomse haldusüksuse juht olema vastava haldusüksuse põhirahvuse esindaja. Samuti on neil autonoomia majanduse, teaduse ja kultuuri arendamises ning võimalus kasutada ametlikus asjaajamises kohalikku keelt. Poliitilistes küsimustes on autonoomia väga väike.
Autonoomsete haldusüksuste tüübid muuda
| Järk | Tüüp | Hiina keeles | Pinyinis | Arv* |
|---|---|---|---|---|
| provints (1) | autonoomsed piirkonnad | 自治区 | zìzhìqū | 5 |
| ringkond (2) | autonoomsed ringkonnad | 自治州 | zìzhìzhōu | 30 |
| maakond (3) | autonoomsed maakonnad | 自治县 | zìzhìxiàn | 117 |
| autonoomsed hošuunid | 自治旗 | zìzhìqí | 3 | |
| * Seisuga juuni 2005 | ||||
Vähemusrahvuste asualaks olevatel 4. järgu haldusüksustel rahvusvaldadel (民族乡) ja rahvussuurvaldadel (民族镇) ei ole erinevaid õigusi võrreldes teiste 4. järgu haldusüksustega. Neid on kokku 1162.
Autonoomse haldusüksuse nimes sisaldub ka vastava vähemusrahvuse nimi. Kui haldusüksuses on mitu vähemusrahvust, siis nimetatakse neid ka haldusüksuse nimes. Siiski on kahes haldusüksuses rahvusenimede asemel täiend 'paljurahvuseline' (各族 gèzú): Longlini paljurahvuseline autonoomne maakond ja Longshengi paljurahvuseline autonoomne maakond.
Demograafia muuda
Viiest autonoomsest piirkonnast on vaid Tiibetis nimirahvusel absoluutne ülekaal (üle 50%). Ametlikel andmetel on uiguuridel Xinjiangis suhteline ülekaal, s.t. nad on arvult suurim rahvus, kuid neid on alla 50%. Paljude uiguuride väitel ei vasta see tõele ja tegelikult on hiinlastel piirkonnas absoluutne ülekaal. Ülejäänud kolmes autonoomses piirkonnas on hiinlasi absoluutne enamus.