Hello Kitty
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2024) |
Hello Kitty (jaapani keeles: ハロー・キティ) on Yūko Shimizu loodud väljamõeldud tegelane, kelle kohta on kirjutatud raamatuid, tehtud multifilme ja ta on ilmunud paljudel väikelastele ja tüdrukutele suunatud toodetel, näiteks mänguasjadel või ehetel. Tema tegelaskuju lõi 1974. aastal Jaapani kirjatarvete ja suveniiride ettevõte Sanrio, kus Hello Kitty ilmus väikesel rahakotil müntide jaoks.[1] Siis oli antud tegelane veel nimetu, kuid toote populaarsuse tulemusena andis aastal 1975 Sanrio temale nime Hello Kitty.
Tema disain on küllaltki minimalistlik, teda kujutatakse antropomorfiseeritud valge kassina, kuid tegelasena on ta tegelikult tavaline inimene Kitty White (jaapani keeles: キティ・ホワイト). Tema silmadeks on kaks musta täppi ja tal puudub suu, tal on vurrud ja valged kassikõrvad ja punane lipsuke. Hello Kitty kannab alati riideid, need on tema disaini juures muutuv osa. Tema riideid vahetatakse eri põhjustel, näiteks seostatakse erinevate tegevustega nagu sport jpm või, et hoida fännikaubad alati uute ja värsketena. Kuigi tegelase lõi Yuko Shimizu, siis praegu praegu disainib teda Yuko Yamaguchi. Hello Kitty kuulub endiselt ettevõttele Sanrio, mis omab ka palju teisi antropomorfiseeritud tegelasi, mille üheks tähtsaks ühiseks omaduseks on armas olemine.
Sanrio ingliskeelsel Ameerika Ühendriikide kodulehel on tegelaskuju taustalugu kirjeldatud järgmiselt: “Hello Kitty sündis Londoni äärelinnas. Ta elab koos oma vanemate ja oma kaksikõe Mimmyga, kes on tema parim sõber. Tema hobideks on küpsiste küpsetamine ja uute sõprade leidmine. Nagu ta alati ütleb: “Sõpru ei saa kunagi liiga palju olla!””[2]
Hello Kitty kui kultuurifenomen
muudaHello Kitty pälvis populaarsuse üsna varakult. Tema disain meeldis inimestele väga juba siis, kui Sanrio oli ainult ühe tema pildiga toote välja andnud. Ng tõi oma analüüsis välja veel ka, et kuigi Hello Kittyl on meessoost fänne, siis on seonduvad temaga ikkagi peamiselt tüdrukute subkultuurid. Samuti mainis ta, et Hello Kitty populaarsusel on suur roll nostalgial, näiteks ka juba 1980.–1990. aastatel üles kasvanud naised on leidnud Hello Kittyt nostalgilise ja lapsepõlve meenutava tegelasena. Seetõttu armastavad seda tegelast väga laias vanuste spektrumis olevad inimesed, lastest vanemate täiskasvanuteni. Sanrio on näinud vaeva, et tegelast eri vanuses tüdrukutele ja naistele reklaamida.[3] Ng on kirjutanud, et vähese sündimuse tõttu Jaapanis, on Sanrio pannud kõige suurema rõhu Hello Kitty toodete müümisele noortele naistele ja, et nemad, 20. eluaastate lõpus ja 30. eluaastate alguses naised, on kõige agaramad ostjad ja toodete kogujad. Samuti, et Hello Kitty on muutunud omamoodi sümboliks jaapani subkultuuridele, näiteks kannavad Harajuku, Shibuya ja Shinjuku “hõimud” tihtipeale Hello Kittyt mingil moel kaasas, näiteks ehete või võtmehoidjatena.[3]
Mcveigh tõi välja ka, et Hello Kitty populaarsus suurenes kontoritöötajate ja emade seas kodus järsult peale seda, kui jaapani iidol Kahara Tomomi kuulutas televiisoris, et talle tegelane väga meeldib. Kahara Tomomi oli kuulus 1990. aastatel. Sel ajal oli Hello Kitty juba niivõrd populaarne, et teda võis märgata Jaapanis igal pool ja peaaegu iga jaapani ajakirja kaanel.[4]
Jaapanlastele pakub huvi lääne ja ingliskeelsete riikide (Inglismaa, Ameerika Ühendriigid) kultuur. Walker on öelnud, et seetõttu on ka Hello Kitty tegelaskuju pärit Inglismaalt ja igasugune läänekultuurile omased kirjatarbed, näiteks päevikud olid 1980. aastatel jaapanlaste seas väga populaarsed.[5]
Hello Kitty disaini eelised
muuda
Paljud leiavad, et Hello Kitty populaarsuse aluseks on tema kaval disain. Näiteks on Mcveigh öelnud, et tegelase välimus on niivõrd lihtne, et igaüks saab ise oma soove ja fantaasiad seoses tegelasega kujundada, mistõttu on hea reklaami abil sellised produktid kasumlikud. Tema lihtsus iseloomustab teda kui krüptilist sümbolit, mis ootab tõlgendamist ja tähendustega täitmist. “Tema meeleolu on mitmetahuline; ta ei ole ei õnnelik, kurb ega ärritunud, seega on ta valmis imama ja peegeldama oma vaatajatele tagasi, mida iganes nad konkreetsel päeval tunnevad.”[4]
Samuti tõi Miranda välja, et inimesed näevad temas palju väljendusviise, näiteks võib talle anda kitarri või n-ö panna ta lavale esinema või siis lihtsalt võtta teda sellena, mis ta on. Seetõttu pakub ta huvi mitmesuguste huvidega inimestele. Ka mainis Miranda, et seetõttu ei saa teda võtta ainult Jaapani kawaii-kultuuri osana.[6]
Hosany jt sõnul kuulub Hello Kitty selliste bränditegelaste gruppi, mille taustalugu on üsna lihtsakoeline ja kogu rõhk läheb tegelase välimusele, et seda müüa, vastupidi näiteks Karupoeg Puhhile, kes pärineb raamatust. Sellised ettevõtted toodavad regulaarselt uusi tootekujundusi, et hoida brändi värske ja atraktiivsena. Selleks kasutab Sanrio Hello Kitty puhul tema riideid või kostüüme, näiteks Lolita Kitty esindab Harajuku tänavastiili ja Tan Kitty sümboliseerib Hawaii rannastiili.[7]
Selliste tegelaste juures, et neid fännide jaoks põnevana hoida, laiendavad Hosany jt sõnul ettevõtted tegelase taustalugu tootes animatsioone, koomikseid ja teisi trükiseid. See loob võimaluse fännidel koguda tooteid Hello Kitty eri versioonidega, nostalgilisematest disainidest kaasaegsemateni, samuti igasuguseid eriväljaandeid.[7]
Ka on Hello Kitty disain piisavalt minimalistlik ja lihtsakoeline, et seda saab kergesti kasutada mustrina riideesemetel ja paljudel teistel toodetel.
Hello Kitty ja Jaapan
muuda
Kuigi Hello Kitty ise ei ole Jaapani ajalooga otseselt seotud, siis võib ta kultuurilise ikoonina aidata mõista Jaapani kultuurilist identiteeti, väärtusi ja mõju globaalse kultuuri kontekstis.
Näiteks on Hello Kitty tihedalt seotud Jaapani kawaii-kultuuriga. Teda võib pidada selle kultuuri üheks sümboliks. Kawaii-kultuur sai alguse 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel, mil ka Hello Kitty loodi. See liikumine on Kerri (2016) sõnul vastukaja Teise maailmasõja järgsetele sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele, näiteks protestiti akadeemiliste teadmiste vastu või naiste ebavõrdse kohtlemise vastu tööturul. Naised tegid seda tehes armsaid ja lapsikuid asju, näiteks lugedes koomikseid ja kirjutades armsa käekirjaga. Tegu on n-ö vihmavari nimetusega, sest see hõlmab mitmeid allkultuure, nagu Lolita riietumisstiil või armsalt kaunistatud toidud. Kawaii-liikumine kogub populaarsust ka välismaal ja paljudele inimestele meenuvad Jaapani kohta kuuldes nunnud esemed.[8]
Hello Kitty ja Sanrio teiste tegelaste populaarsus välismaal aitab kaasa Jaapani kuulsusele ja populaarsusele globaliseeritud maailmas. Kuna Sanrio on rahvusvaheline ettevõte, siis see aitab tutvustada inimestele Jaapanit või võib tekitada huvi jaapani kultuuri ja ajaloo vastu laiemalt.
Tegelase välimusele keskenduva tegelasena, mida läbi aja kogu aeg uuendatakse inimeste huvi järgi, saab vanemaid Hello Kitty disaine uurides näha Jaapanis olnud trende ja kultuurilisi või popkultuurilisi sündmuseid viimaste kümnendite vältel.
Viited
muuda- ↑ Ng, Benjamin Wai-ming (2001). "The Hello Kitty Craze in Singapore: A Cultural and Comparative Analysis" (PDF). https://www.cuhk.edu.hk/english/index.html. Lk 2. Vaadatud 29. aprillil 2024.
{{netiviide}}: välislink kohas|väljaanne= - ↑ Sanrio. "Hello Kitty". Sanrio (inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 Ng, Benjamin Wai-Ming (2001). "The Hello Kitty Craze in Singapore: A Cultural and Comparative Analysis" (PDF). Lk 3-4. Vaadatud 29. aprillil 2024.
- ↑ 4,0 4,1 Mcveigh, Brian J. (2000-07). "How Hello Kitty Commodifies the Cute, Cool and Camp: 'Consumutopia' versus 'Control' in Japan". Journal of Material Culture (inglise). 5 (2): 225–245, 233. DOI:10.1177/135918350000500205. ISSN 1359-1835.
{{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ Walker, Esther (20. mai 2008). "Top cat: how 'Hello Kitty' conquered the world | The Independent". The Independent (inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
- ↑ Miranda, Carolina A. (26. august 2014). "Hello Kitty is not a cat, plus more reveals before her L.A. tour". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
- ↑ 7,0 7,1 Hosany, Sameer; Prayag, Girish; Martin, Drew; Lee, Wai-Yee (2013-01). "Theory and strategies of anthropomorphic brand characters from Peter Rabbit, Mickey Mouse, and Ronald McDonald, to Hello Kitty". Journal of Marketing Management (inglise). 29 (1–2): 48–68. DOI:10.1080/0267257X.2013.764346. ISSN 0267-257X.
{{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ Kerr, Hui-Ying (2016). "Kawaii and the Cultural Rise of Cute" (PDF). The Conversation.
Välislingid
muuda- Hello Kitty mänguasjad hakkavad valmima Eestis, ERR, 8. veebruar 2012