Heinrich von Hastfer
Heinrich von Hastfer (1651–1724) oli Rootsi sõjaväelane ja kindralmajor, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Tartu maakaitseväepataljoni.[1][2]
Elulugu muuda
Heinrich von Hastfer sündis 1651. aastal Liivimaal. Tema vanemad olid Odert von Hastfer ja Elisabeth Dorothea von Hastfer.[1]
Sõjaväelist teenistust alustas ta Karjala ratsarügemendis, kus sai 1671. aastal kornetiks. 1675. aastal oli ta juba leitnant ning aasta hiljem kaptenleitnant. 1677. aastal osales ta Lundi lahingus, kust saadud haava tõttu ta ühest käest halvatuks jäi. Selle tõttu pidi ta sõjaväest erru minema.[2]
Siiski asus ta Põhjasõja ajal taas teenistusse. 1701. aastal määrati ta Tartu maakaitseväepataljoni ülemaks, selleks ajaks oli ta ülendatud ka ooberstleitnandi auastmesse. Üksuse juhi koha kaotas ta 1704. aastal Tartu langemisega, kuid see tema sõjaväekarjääri veel ei lõpetanud. 1706. aastal oli ta Vellingki Ingerimaa jalaväerügemendis ooberst.[2]
1710. aastal langes ta Viborgis venelaste kätte vangi. Naasis koju 1722. aasta aprillis ning läks samal aastal kindralmajorina lõplikult erru.[2]
Isiklik elu muuda
Heinrich von Hastfehr abiellus Margaretha von Oerteni ning Margaretha Elisabeth Armfeldtiga.[1]
Tal oli viis last: Elisabeth Dorothea, Augusta Eufrosyne, Fabian Heinrich, Odert Johann ja Mauritz von Hastfer.[1][3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Heinrich von Hastfer, zu Somel". Vaadatud 17.03.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 17.03.2023.
- ↑ "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 17.03.2023.