Heinrich II (Baden-Hachberg)
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2022) |
Heinrich II Badenist (enne 1231 – u. 1297/1298) oli valitsev Baden-Hachbergi markkrahv aastatel 1231–1289.
| Heinrich II | |
|---|---|
.jpg) + S[IGILLUM] HEINRICI MARGRAVII DE HAHBERG | |
| Sünniaeg | enne 1231 |
| Surmaaeg | u. 1297/1298 |
| Abikaasa | Anna von Üsingen-Ketzingen |
| Lapsed |
Rudolf I Heinrich III |
| Vanemad |
Heinrich I Agnes Urachist |
Elu muuda
Heinrich II oli Baden-Hachbergi markkrahvi Heinrich I ja Urachi Agnese vanem poeg. 1231. aastal sai temast isa järel Baden-Hachbergi markkrahv. Kuna ta oli sel ajal alaealine, oli ta alguses ema eestkoste all. 1232. aastal ostis ta Püha Blasiuse kloostrilt Sausenburgi isandkonna. Varsti pärast seda ehitas ta Sausenburgi linnuse, mida on esmamainitud 1246. aastal.
Tal oli vaidlusi piirkonna vaimulike valitsejatega ja Freiburgi krahvkonnaga põimunud õiguste ja privileegide kohta, mis neil oli (või väidetavalt oli) üksteise omandile. 1250. aastal said pärast keiser Friedrich II surma mõned keiserlikud ja Hohenstaufenite valdused võtmiseks kättesaadavaks. Heinrich II haaras osa sellest maast ja korraldas oma territooriumi ringi.
Ta toetas mitu aastat Habsburgi krahv Rudolfit tema vaidlustes Baseli ja Straßburgi piiskoppidega. 1273. aastal toetas ta Rudolfit tema püüdluses saada Roomlaste kuningaks. Ta toetas Rudolfit ka vaidluses Badeni markkrahvide pealiiniga. Sõja ajal Böömimaaga võitles Heinrich II keisri poolel otsustavas Marchfeldi lahingus.
Ta oli Tennenbachi ja Adelhauseni kloostrite patroon.
Heinrich II loobus troonist 1289. aastal ja ühines Saksa orduga.
Abielu ja lapsed muuda
Heinrich II oli abielus Üsingen-Ketzingeni krahvi Rudolf II tütre Annaga. Nad said järgmised lapsed:
- Heinrich III
- Rudolf I
- Friedrich
- Verena
- Hermann I
- Kunigunde
- Agnes
- Elisabeth
| Eelnev Heinrich I |
Baden-Hachbergi markkrahv 1231-1289 |
Järgnev Heinrich III Hachbergis; Rudolf I Sausenbergis |