Heino Parik
Heino Parik (16. aprill 1929 Võisiku vald Viljandimaal – 25. märts 2015) oli eesti põllumajandusteadlane.[1][2]
Elulugu muuda
Heino Parik oli talupidaja poeg.[1]
Ta lõpetas 1949 Olustvere Põllumajandustehnikumi, 1961 EPA agronoomiateaduskonna, 1967 aspirantuuri Leningradi Põllumajanduse Instituudis, põllumajanduskandidaat (1967, samas).
Parik oli 1949–1953 Viljandimaa TSN TK põllumajandusosakonna agronoom, 1953–1963 Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi vanem- ja peaagronoom ning peaagronoom-tehnoloog, 1967–1969 Saku näidissovhoosi direktori asetäitja, 1969–1993 Tartu näidissovhoosi direktor.[1]
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond: taimekasvatus. 11 teadustrükist, sh 2 brošüüri.[1]
Tunnustus muuda
- Tööpunalipu orden 1973
- Eesti NSV teeneline agronoom 1975
- NSV Liidu riiklik preemia 1975
- Lenini orden 1981, 1987
- sotsialistliku töö kangelane 1987
Teoseid muuda
- Hübriidkaalikas on väärtuslik söödakultuur. Tallinn 1962
- Turba väetusväärtuse suurendamisest. Tallinn 1963
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn 1992, 43, 129
- Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn 2000, 357
Välislingid muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- Foto: Tartu näidissovhoosi direktor Heino Parik
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.