Ava peamenüü

Elu- ja teenistuskäikRedigeeri

Heino Mits sündis 14. jaanuaril 1913 Tallinnas teenistuja perekonnas. 1931. aastal lõpetas ta J. Westholmi poeglaste erahumanitaargümnaasiumi. Aastatel 1933–1938 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Oli EÜS Põhjala liige. 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Pärast sõda töötas lühikest aega RK Ajalehed Kirjastuse majandusosakonna juhatajana. Alates 1947. aastast töötas Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvas Raadiokomitees koosseisulise reporteri ja toimetajana, 1964. aastast mittekoosseisulise toimetajana. Suri 11. jaanuaril 1972.

RaadiotööRedigeeri

Asunud pärast sõda tööle raadiokomiteesse, töötas ta algul reporterina. 12. Üldlaulupeo ajal kajastas sündmusi esimesest sõjajärgsest raadioülekandebussist, nn hõbehallist[1]. Hiljem oli ta saadete koostaja ja toimetaja (nt sarjad “Elust ja inimestest” ja “Eesriie avaneb”).

Tõlke- ja muu loometegevusRedigeeri

Tõlkinud saksa keelest Johannes Becheri, Josef Redingi, Karlludvig Opitzi, Arnold Zweigi ja Dieter Nolli teoseid.

Kirjutanud näidendi “Lõpp” (“Kaugel kodumaast”), 1950.

TõlkedRedigeeri

  • Becher, Johannes Robert "Hüvastijätt : esimene osa ühest saksa tragöödiast : 1900-1914". Tlk. H. Mits; järelsõna A. Russakova; kaas H. Kersna. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958
  • Reding, Josef "Üksinda Paabelis". Tlk. H. Mits. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962
  • Opitz, Karlludvig "Sõduriranitsas - marssalikepp : ühe vahva sõduri ootamatu karjäär : satiiriline päevik / temast järelejäänud kirjade põhjal koostanud Karlludvig Opitz" Tlk. H. Mits; kaas ja tiitel H. Arrak; illustreerinud K. Halbritter. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
  • Zweig, Arnold "Võitlus seersant Griša pärast". Tlk. H. Mits; kaaneümbris ja kaas P. Ulas. Tallinn: Eesti Raamat, 1966
  • Noll, Dieter "Werner Holti seiklused. 2. jagu. Tlk H. Mits ja A. Tungal; illustreerinud R. Koik. Tallinn: Eesti Raamat, 1968

Isiklik eluRedigeeri

Heino Mits abiellus 1946. aastal (abikaasa Lidia-Rosette (sünd. Viik)). Abielust on kaks last Krista ja Annika (Lopp). Teisest abielust (abikaasa Astrid (sünd. Sage), abiellunud 1956. aastal) on üks laps Ene (Uustare).

ViitedRedigeeri

  1. Ivar Trikkel, Ringhääling eile ja täna (Tallinn: Valgus, 1977)