Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Heikki August Ojansuu oli soomlane. Ta oli talupidaja poeg.[1]

Õppis 1894–99 Helsingi Ülikoolis, dr. phil. (1901, Helsingi Ülikool), väitekiri "Suomen lounaismurteiden äännehistoria". Oli 1903–13 Helsingi Ülikooli soome keele ja kirjanduse dotsent, 1914–20 filoloogia adjunkt, 1921–23 Turu Ülikooli soome ja sugulaskeelte professor. Täiendas end Ungaris, Saksamaal ja Rootsis. Käinud Eestis uurimisreisidel 1905, 1908 ja pikemalt 1910–11.[1]

Tema on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

TeadustööRedigeeri

Uurinud Lõuna-Eesti murdeid, samuti Läti alal Leivu ja Lutsi keelesaarte murrakut; tegelenud ka eesti keele ajalooga. Oli rahvusvaheliselt tuntumaid läänemeresoome keelte uurijaid, kuulus ka Eesti-Soome sõprussuhete arendajate hulka.[1]

TunnustusedRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • Suomen lounaismurteiden äännehistoria. I–II. Helsingi, 1901–1903
  • Über einige niederdeutsche Lehnwörter des estnischen. // SUS 23 (1906)
  • Suomen suvun esihistoria. // Oma Maa. I. (1907)
  • Murrete uurimise tähtsusest. // Eesti Kirjandus (1908)
  • Mikael Agricolan kielestä. Helsingi, 1909
  • Eesti keele häälekuju seitsme saja aasta eest. // Eesti Kirjandus (1910)
  • Suomalais-virolaisetkielleliset kosketukset I. Viron kielen vaikutus suomeen. Jyväskylä, 1916
  • Karjala-aunuksen äännehistoria. Helsingi, 1918
  • Suomalaista paikannimi­tutkimusta. I. Helsingi, 1920
  • Lisiä suomalais-baltialaisiin kosketuksiin. Turku, 1921
  • Itämerensuomalaisten kielten pronominioppia. Turku, 1922

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.