Harilik murd

Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul

või

kus b ei ole 0.[1] Arvu a nimetatakse murru lugejaks ja arvu b murru nimetajaks. Neid eraldavat joont nimetatakse murrujooneks.

Juhul, kui murru lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt suurem või sellega võrdne (|a|≥|b|), nimetatakse seda liigmurruks. Kui lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt väikesem (|a|<|b|), siis nimetatakse seda murdu lihtmurruks.[2] Näiteks murrud 7/3 ja 23/13 on liigmurrud, kuid murrud 2/3 ja 5/13 on lihtmurd. Iga liigmurd on esitatav segaarvuna.

Tehted murdudegaRedigeeri

LiitmineRedigeeri

Murdude a/b ning c/d summa on esitatav murruna

 

Murdude summa lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.

KorrutamineRedigeeri

Murdude a/b ning c/d korrutis on esitatav murruna

 

Murdude korrutis lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.

Laiendamine ja taandamineRedigeeri

LaiendamineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Murru laiendamine

Murru lugeja ja nimetaja korrutamine sama nullist erineva arvuga. Vajalik liitmisel, kui nimetajad on erinevad.

TaandamineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Murru taandamine

Murru lugeja ja nimetaja jagamine sama nullist erineva arvuga. Seda tehes jääb murru väärtus samaks.

 

Jagasime murru   lugeja ning nimetaja kahega ja saime murru  

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Abel, E. & L. Lepmann, 2010. Matemaatika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. 360 lk
  2. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.

VälislingidRedigeeri