Hans Einer

Hans Einer (17. juuni 1856 Sangaste kihelkond, Uniküla vald, Kingu talu – 23. veebruar 1927 Valga) oli eesti pedagoog, kooliõpikute autor, kultuuri- ja ühiskonnategelane.

Hans Einer, eesti pedagoog, kooliõpikute autor, kultuuri- ja ühiskonnategelane.

Lühikene eesti keele õpetus rahwakoolidele, H. Einer, Tartu, A.Grenzsteini trükk, 1885

Noorus ja õpingud

Hans Einer oskas seitsmeaastaselt lugeda. Koolitee algas Hansul Uniküla vallakoolis ja jätkus Sangaste kihelkonnakoolis. Vanemate varase surma tõttu (isa suri 1871. aastal ja ema kohe aasta hiljem) polnud kooli eeskujulikult lõpetanud noorukil võimalik õpinguid jätkata. Tänu Uniküla mõisaomanikule Balthasar von Campenhausenile, kes tasus Hansu koolitamiskulud (120 rubla aastas) sai ta 1874. aastal jätkata õpinguid Valga Kihelkonnakooliõpetajate Seminaris (Cimze seminaris). 1878. aastal sooritas ta seal lõpueksamid.

Töötamine pedagoogina

1878. aastal asus Hans Einer tööle õpetajana Tori kihelkonnakoolis. 1880. aasta augustis määrati 24-aastane noormees Valga Linna Peetri Kirikukooli juhataja kohale. Tegu oli Valga esimese eestikeelse kooliga. Kooli hakati õige pea juhataja järgi kutsuma Eineri kooliks. Hans Einer töötas seal õpetajana aastatel 1880–1891 ja 1894–1906, seega kokku 23 aastat. Kool tegutses kokku 37 aastat, kuni see 1917. aasta oktoobris majandusraskuste tõttu ajutiselt suleti. Uuesti seda kooli aga ei avatudki. Kokku sai Eineri koolis alghariduse üle 3000 eesti soost noore. Hans Einer töötas õpetajana veel Cimze seminaris, Valga Linnakoolis, tütarlaste elementaarkoolis (hilisemas tütarlaste progümnaasiumis ja gümnaasiumis), Valga Reaalkoolis ja Valga Raudtee-algkoolis. 1918. aasta detsembris põgenes Hans Einer lähenevate punavägede eest Tallinna, kus sai Elfriede Lenderi Eragümnaasiumis töötada vaid ühe kuu (jaanuaris-veebruaris 1919), kuna tervis ei pidanud enam vastu.

Kirjatööd

Õpetajaameti kõrvalt jagus Hans Eineril aega ka kirjanduslikuks tegevuseks. Ta oli mitme ajalehe kirjasaatja ja kirjutas ise kooliõpikuid. 1885. aastal ilmus tema kõige kaalukam teos – "Lühike eesti keele õpetus rahvakoolidele". Raamatul oli kaks kordustrükki. Suure menu osalisteks said ka tema "Eesti keele õpetus algkoolidele" ja "Eesti keele õpetus koolidele". Mõlemast raamatust ilmus koguni kaheksa kordustrükki ja need olid koolides kasutusel ligi poole sajandi jooksul. Eineri teened eesti keele ja grammatika arendamisel on seega märkimisväärsed. Lisaks tõlkis ta kirjandust ja kogus agaralt rahvaluulet.

Osalemine kultuuri- ja ühiskonnaelus

Hans Einer jõudis osaleda ka Valga kultuuri- ja ühiskonnaelus.

• Tema juhatusel kanti 1881. aastal Valgas ette esimene eestikeelne näitemäng (Johann Kanswey "Mihkel ja Liisa ehk vaata, mis rikkuse ahnus võib teha").
• Samal aastal (1881) rajas ta linna esimese eestlaste laulukoori.
• 1891. aastal valiti ta Valga esimese eesti seltsi, Valga Eesti Karskusseltsi esimeheks.
• 1902. aastal valiti ta vastasutatud "Säde" seltsi vanemate kogu liikmeks.
• 1903. aastal valiti ta "Säde" laenu- ja hoiukassa üheks kolmest direktorist (teised kaks olid J. Märtson ja T. Grünberg).
• 1907. aastal valiti ta Eesti Kirjanduse Seltsi asemikkude kogu liikmeks.
• 1917. aastal oli Hans Einer lühikest aega Valga linnapea.
• 1925. aastal korraldas noor Valga maakond esimese laulupeo. Selle korraldamisel olid suured teened Hans Eineril.

Isiklikku

Hans Einer oli abielus Seeli mõisaomaniku Jaak Kogeri tütre Marie Kogeriga. Neil oli kokku kaheksa last, kellest kolm surid lapseeas ja üks noorukieas.

Hans Einer suri 23. veebruaril 1927 ja maeti Valka Luke kalmistule.

Vaata ka

• Hans Einer 70. aastane Postimees, nr. 159, 17. juuni 1926
• Valgalased peavad meeles Hans Einerit H. Salm, Valgamaalane, 16. mai 2006

Välislingid

• Hans Einer Eesti Entsüklopeedias (Vaadatud 21.04.2016)
• Hans Einer Valgamaa koduloolises andmebaasis ISIK (Vaadatud 21.04.2016)
• Publikatsioonid e-kataloogis ESTER (Vaadatud 21.04.2016)
• Hans Eineri kogutud märkmed Valga linna ajaloolised traditsioonid Valgas, suvel, 1927. aastal, Elmar Anton (Vaadatud 21.04.2016)