Halle Püha Mauritiuse kirik

Halle Püha Mauritiuse kirik ehk Moritzkirche on pühale Mauritiusele pühitsetud kirik Halles, Saksi-Anhaltis Saksamaal. Tüübilt on see hilisgooti kodakirik ja ehitati 1388. aastal augustiinlaste kloostri kirikuks.

Vaade Moritzkirchele idast

Kiriku lääneosa, vaade edelast

Peaaltar

Ajaloost

Kirik ehitati 14. sajandi lõpul varasema romaani kiriku asemele. Ehitus algas hoone idaosast nii, et endine kirik veel seisis. Teada on ehitusmeistrite nimed: Conrad Einbeckist, kellele järgnesid Hans Brochstete, Nickel Hoffmann jt. Kirik pühitseti 1411. aastal. Algselt plaanitud kirikutorn jäi ehitamata. Sisustus sai paika alles 1557. aastal.

Hoone esmalt ehitatud idaosa on märgatavalt rikkalikuma skulptuurdekooriga kui lääneosa, mille põhjuseks võis olla rahanappus. Augustiinlaste klooster saadeti 1519. aastal laiali ja kirikut kasutasid dominiiklased, 1542. aastal sai sellest reformatsiooni käigus luterlik kirik. 1970. aastal anti kirik taas katoliku koguduse käsutusse. Kirikut taastati mitmel korral, aastail 1838–1841, 1910–1916, 1956–1958 ja 1972–1978.

Sisustus

Kirikus leidub rida väärtuslikke kunstiteoseid, näiteks Conrad von Einbecki kiviskulptuurid: kaitsepühaku Mauritiuse kuju (Schellenmoritz) 1411. aastast, 1416. aastal loodud Valumees, 1419. aastal tehtud leinava Maarja ja Kristuse peksusambas kujud ning portreebüst, mis võib olla kas kunstniku autoportree või donaatori kujutis. Hilisgooti tiibaltar kõrge ažuurse altaripealmikuga on aastast 1511. 1592. aastast pärit renessansskantsli autor on Zacharias Bogenkrantz, Valentin Silbermann lisas kõlaräästa 1604.

Orel pärineb Sauer Orgelbau töökojast 1925. aastast.

Pildid

• 
  Püha Mauritiuse kuju
• 
  Kristus Valumehena
• 
  Einbecki või donaatori portreebüst
• 
  Kantsel ja kõlaräästas
• 
  Ripp-päisega võrkvõlviga kesklööv
• 
  Orel ja oreliprospekt