Haljala Kool

Haljala Kool on põhikool Lääne-Viru maakonnas Haljalas. 2017. aastani kandis nime Haljala Gümnaasium.

Haljala Kool
Asutatud	1687
Kooli tüüp	põhikool
Direktor	Ivo Tupits
Õpilasi	280
Klassikomplekte	16
Õpetajaid	38
Koolipersonal	11
Asukoht	Haljala, Haljala vald
Aadress	Rakvere mnt 10
Deviis	Kaua ela, palju õpi
Koduleht	kooli koduleht

Kooli direktor on Ivo Tupits.

Ajalugu

Rootsi-aegne kihelkonnakool (1687–1703)

Haljala kool on kogu Virumaa vanim kool, kuuludes ühtlasi Põhja-Eesti 11 vanima kooli hulka, mis rajatud B. G. Forseliuse eluajal ja tänu temale.

1687. aasta sügisel saabus Haljalasse Forseliuse seminari kasvandik Jaak, noormees, kellest sai Haljala esimene koolmeister ja koolile alusepanija. 18 poissi, kes olid pärit kihelkonna 14 mõisast, alustasid õppimist eestikeelses rahvakoolis. Õpiti lugemist, katekismust ja kirikulaulu. Esimene õppeaasta kestis kolmekuningapäevast lihavõtteni, s.o umbes 3 kuud. Esimese koolimaja asukoht Haljalas pole teada, ent võib oletada, et see polnud kaugel kirikust.

XVIII sajand

1703. aastal rüüstasid Vene väed kogu Haljala kihelkonna. 1710.–1711. aastal hävitas katk 80% Haljala rahvastikust. Põhjasõja lõppedes üritati rahva harimist jätkata. 1729. aastal saabus Haljalasse Ungaris sündinud ja Saksamaa ülikoolis Halles õppinud Georg Sabler, kelle eestvõttel ehitati uus koolimaja kirikumõisa maale. Koolmeistriks sai Zacharias Freywald. Kooli uueks sünniks võib nimetada 1730. aastaid. 1738 töötas kihelkonnakool edukalt ja seal õppis 16 noorukit. Pärast pastor Sableri surma 1740 hakkas kooliõpetus allamäge minema.

Idavere vallakool (1847–1919)

1847. aastal tööd alustanud Idavere vallakool on praeguse Haljala Gümnaasiumi otsene eelkäija ning sestpeale on kool Haljalas vaheaegadeta töötanud. Kool alustas tegevust selleks kohandatud talumajas, mis asus Veskijärve läänekaldal. Idavere vallakooli esimene koolmeister oli Mart Hirtentreu, kes oli iseõppija ning polnud käinud üheski õpetajate seminaris. Sellele vaatamata pidas ta ametit 23 aastat – kauem kui ükski teine Haljala koolijuht.

1870 asus koolmeistriks Jüri Pihlak. Koolikohustuslikke lapsi oli siis 58, kuid igapäevaseid kooliskäijaid 21.

1876 sai kool uue juhi Johan Mölleri, kes oli ametis 17 aastat. 1877. aastal valmis uus koolimaja Veskijärve vastaskaldale, praeguse Haljala rahvamaja kohale. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust, piiblilugu ja kirikulaulu. Koolmeister Möller oli üks viimaseid, kes vajadusel lastele vitsanuhtlust andis. Vene keel sunniti kohustuslikuks õppekeeleks.

1893 oli koolmeistriks Georg Masing, kes oli ka Rakvere linnas koolmeister. Masing oli õpetaja, kes õhutas kõnelema eesti keelt.

1896 sai Idavere koolmeistriks Carl Tiganik, kes muutis oma perekonnanime Aleksandroviks. Kui koolis toimusid teadmisteproovid, saatis ta rumalamad õpilased sel päeval koju, kontrollijate ootamatu tuleku korral pani kehvemate oskustega õpilased kööki või käimlasse kinni. Nii suutis ta koolist parema mulje jätta.

Haljala Algkool (1919–1944)

Esialgu said Eesti Asutava Kogu otsusega koolidest 4-klassilised õppeasutused, 1920. aastast kehtestati 6-klassiline tasuta koolikohustus, mis kehtis 8–16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Haljala kool käis uuendustega ühte sammu ning senisest 3-klassiliselt koolist sai Haljala Kõrgem Algkool, 1925 Haljala 6-klassiline Algkool. Õppeaastal polnud alguspäeva ja see erines aastati. Haridusministeerium andis teada, kas kooliaasta algab septembris või oktoobris. Gustav Kaasik, järgmine Haljala koolmeister, kes on seotud kogu 1920. aastate kultuurieluga Haljalas, pidi ka vägikaigast vedama nii mõnegi taluperemehega, kes lapsi õigel ajal kooli ei lubanud.

Kooli kasvamine tõi kaasa ka ruumipuuduse ja kooli juurdeehituse. Kui augustis 1922 kasvasid palgipuud veel metsas, siis 3. detsembril toimus juba juurdeehitise sisseõnnistamine. Päev oli suursündmus kogu vallarahvale. See oli koolimaja, mida mäletavad oma koolina paljud põlvkonnad.

Haljala 7-klassiline kool (1944–1961)

Haljala koolimaja oli 1944. aasta sügisel rüüstatud, sõda oli teinud oma töö. Koolimaja aknad olid puruks pekstud, mööbel lõhutud või ära köetud, ahjud purunenud. Kadunud olid tööriistad, õppevahendid ja suur osa arhiivist. Kadunud oli sõjakeerises ka õpetajaskond. Otto Salm määrati koolidirektoriks. Masendavates oludes alustas 1. novembril 1944 Haljala kool taas õppetööd. Õpilasi oli 177, õpetajaid 8 ja kooliteenijaid 3. Taas oli päevakorras ruumipuudus. Kahes toas õppis korraga neli klassi ning ühes klassiruumis andsid tundi korraga kaks õpetajat. 1945. aastal sai kool enda kasutusse nõukogude võimu poolt riigistatud kaupmees Laane maja, kuhu paigutati kolm klassi. Kui ehitati lisaks teine korrus ja lisandusid uued õpperuumid, toimis see maja 20 aastat.

Õppetöö toimus kuus päeva nädalas. Õpikud tuli õpilastel soetada oma raha eest. Kirjutati sulepea ja tindiga, mida hoiti suurtes pudelites õpetajate toas ning tavaliselt korra nädalas valas korrapidaja-õpilane sealt iga õpilase isiklikku tindipotti. Eksamid algasid juba 4. klassis ja neid oli palju – 4. klassis kuus, 6. klassis kaheksa, 7. klassis kümme.

Haljala 8-klassiline kool (1961–1982)

1963. aastal tuli Haljala koolijuhiks Enn Kreek, kelle julgustükiks sai uue koolimaja ehitamine. Tollal oli uute koolimajade ehitamine seadusega keelatud, tohtis teha vaid juurdeehitusi. 28. mail 1966 helises vanas koolimajas viimast korda koolikell, et kutsuda lapsed 1. septembril uude, kahekorruselisesse avarasse majja. Võimlat koolil polnud, kehalise kasvatuse tunnid toimusid kooli koridoris ning segasid klassides õppijaid. 1971. aastal sügisel avati uus kooli internaat ning oli üks Rakvere rajooni kaasaegsemaid. 1982. aastal tehti ümberkorraldused ning internaadimajja paigutati ka neli klassiruumi. 1978. aasta kevadel algasid kooli võimla ehitustööd. See suurejooneline ehitis valmis 1982. aastal ning kujunes ehitiseks kogu Rakvere rajooni tarbeks.

1. juunil 1969 tähistas kool oma 280 juubelit (eksiti 2 aastaga). Võimuinstantsid olid aga selle tähistamise vastu, sest Eesti ajaloos ei saanud olla midagi positiivset enne aastat 1710, kui Eesti ühendati Vene tsaaririigiga. Vaatamata edukale ja õnnestunud peole eirasid ka ajalehed seda sündmust. See sündmus andis tõuke Haljala kooli ajaloo uurimiseks.

Haljala Keskkool (1982–2001)

1982. aasta sügisel avati Haljalas IX klass ning koolist sai Haljala Keskkool. Esimene lend kinkis koolile 1985. aastal viimase koolikella kõlades kunstnik Eve Sisa kavandatud koolilipu. 1987. aasta aprillis tähistas kool oma 300. aastapäeva. Enam ei jäänud tähtis sündmus kajastamata, sest tegu oli ju Eesti ühe vanema kooliga. 1992. aastal paigutati koolimaja ette ka mälestuskivi kinnitamaks, et Haljalas on haridust jagatud 1687. aastast.

Kuna 1966. aastal ehitatud koolimaja arvestas 8 klassikomplekti vajadusega, kerkis taas päevakorda ruumikitsikus. Esialgu võeti abinõuna kasutusele internaadi- ja võimlaruumid, kuni 21. septembril 1986 alustati uue koolimaja ehitamist. Komisjon võttis maja vastu detsembris 1988, pisemad sisetööd veel jätkusid. Kool sai juurde söökla, aula, garderoobid, lasketiiru, klassiruumid, õpetajate toa, direktori kabineti, rõdu jms. 1. septembri 1989 kooliaasta avaaktus oli tavapärasest pidulikum ja suurejoonelisem.

1993/1994. õppeaastal hakati Haljalas kõnelema sellest, et kool võiks muutuda gümnaasiumiks. Kuid vastuargumente oli kaalukaid – liialt kulukas sümboolika asendamine, sisulist erinevust ei leitud ning pelgalt sildivahetust ei soovitud. Kaheldi, kas ollakse valmis astuma kvalitatiivselt kõrgemale astmele. Koolijuht Henn Altmäe otsustas jätkata vana nime all. Kui ta 1999. aastal juhtimise nooremale inimesele usaldas, toimus ka muutus koolielus. Uue direktori Kaido Kreintaali juhtimisel sai 2001. aastal keskkoolist Haljala Gümnaasium. 1. septembril pühitseti sisse ka Haljala Gümnaasiumi uus koolilipp, vana leidis väärika paiga Haljala koduloomuuseumis.

Koolmeistrid/direktorid läbi aegade

• 1847–1870 Mart Hirtentreu
• 1870–1876 Jüri Pihlak
• 1876–1893 Johan Möller
• 1893–1896 Jüri Maasing
• 1896–1898 Carl Tiganik (Aleksandrov)
• 1898–1904 Julius Linnamaa
• 1904–1909 Jaan Piibemann
• 1909–1910 Eduard Piibemann (eelmise poeg)
• 1910–1912 Anton Schmidt
• 1912–1918 Voldemar Lank
• 1918–1921 Gustav Kaasik
• 1921–1922 Aleksander Veebermann
• 1922–1924 Gustav Kaasik
• 1924–1941 Friedrich (Ain) Lassur
• 1941–1944 Johannes Kajaste
• 1944–1960 Otto Salm
• 1960–1963 Leida Sepp
• 1963–1968 Enn Kreek
• 1968–1980 Salme Heinla
• 1980–1986 Olev Lipp
• 1986–1999 Henn Altmäe
• 1999–2010 Kaido Kreintaal
• 2010–2018 Inge Laiv
• 2018– Ivo Tupits

Tänapäev

Haljala Gümnaasium

Jüriöö jooks

Haljala Gümnaasiumi koolimaja sai oma praeguse ilme 1989. aastal, kui avati moodne juurdeehitis, mis õigupoolest moodustab suurema osa Haljala Gümnaasiumi mitmejärgulisest (valminud 1845–1989) ehitisest. Hetkeline Haljala Gümnaasium on pindalalt koos käsitöömajaga 7642 m² suur. Haljala Gümnaasiumil on suur võimla, staadion, 2010. aastal valmisid kooli kõrvale spordipark ja mänguväljak.

Õppeaasta avaaktus toimub Haljala rahvamajas, kuna kooliaula jääb tervele kooliperele kitsaks. Aktusele järgneb meeleolukas rongkäik koolimajja.

Koolis tähistatakse mitmeid üldtuntud traditsioone nagu "rebaseks löömine"; õpetajate päeva tähistamine, kus abituriendid saavad end proovile panna ise tunde andes; meeleolukad jõulupeod; Lucia-päeva jõulukontsert ja kevadkontsert; viimane koolikell koos vallatute tutipäevalistega; mitmed temaatilised päevad nagu sõbrapäev või vastlapäev; lõpuekskursioonid ja matkapäevad jpm. Kõige kaalukamaks ürituseks õppeaasta jooksul on igakevadine õpilaskonverents, kus ettekannetega esinevad nii oma kooli õpilased kui ka huvitavad külalisesinejad.

Õppetöö

2013/2014. õppeaastal on koolis 15 klassikomplekti ning õpilasi on 6. jaanuari 2014 seisuga 280.

Õpilasesindus

2008. aastal elavnes koolis Õpilasesinduse töö. Uue põhimääruse kinnitas direktor 11. septembril 2009. Koostati organisatsioonilised alusdokumendid, täiendati põhikirja, määratleti kohustused ja õigused, kinnitati tööplaan ja eelarve. Kuulutati välja ÕE logokonkurss vananenud variandi asendamiseks. Suure ettevõtmisena algatati märgikampaania Eesti Õpetaja Autähise toetuseks, peeti oluliseks levitada autähise ideed. Õpilasesinduse töö elavnemise tulemusena liitus palju uusi liikmeid.

Õpilasesindusse võivad kuuluda kõik 6.–12. klassi õpilased, kes on aktiivsed ja tahavad osaleda koolielu paremaks muutmisel. Liikmed võtavad osa koolitustest, projektipäevadest, nad on kaasatud kooli direktsiooni ja õppenõukogu töösse volitusega esindada kooli õpilasi.

Koolileht

Õpilasesinduse 2008. aasta sügisesel koosolekul arutati, kuidas end kuuldavamaks teha ning leiti, et koolileht oleks selleks hea võimalus. Kui oli nõu peetud kooli direktori Kaido Kreintaali ja ajalooõpetaja Egon Metsaga, arutatud lehe välimust ja sisu, saadi luba hakata välja andma üks kord kuus õpilaste oma häälekandjat nimega Koolileht. Esimene lehenumber ilmus jaanuaris 2009. Koolilehe toimetusse kuulusid Anette Parksepp, Kadi Jõesalu, Kaisa Lumiste. Tegevus oli aktiivne, artikleid kirjutati ja toimetati oma jõududega, üritusi fotograafeeriti ise, Anette Parksepp tegi ka lehe küljendaja tööd. Mõni aeg hiljem lisandus Koolilehe tegevusse ka emakeele õpetaja Külli Heinla, kes võttis artiklite keelelise toimetamise enda kanda.

Tänaseks on toimetajad vahetunud, kuid Koolileht ilmub endiselt ning on õpilaste, õpetajate ja vallakodanike seas väga oodatud. Koolilehed lugemiseks on leitavad kooli kodulehelt.

Almanahh

1987. aastal, kui kool pidas oma 300. juubelit, anti eesti keele õpetajate poolt välja esimene kooli almanahh. Almanahh kannab nime Hanesulega ning sinna on koondatud õpilaste parimad omaloomingulised tööd. Järgmised almanahhid ilmusid aastatel 1991, 1992, 1997, 2002, 2007, 2012.

Kool on välja andnud ka kaks ajalooraamatut – 2002. aastal 315. tähtpäevaks "Haljala kool 1687–2002" ning 2012. aastal 325. aastapäevaks "Hariduselu Haljalas. Aastasada piltides". Mõlema raamatu koostamisel on põhitöö langenud kooli vilistlase ja ajalooõpetaja Egon Metsa õlgadele.

Jaagupäev

Haljala kool on säilitanud tänapäevani Jaagupäeva traditsiooni – valitakse parim õpilane ja parim õpetaja, kes saab endale esimese koolmeistri Jaagu auks 2006. aastast välja antava Suure või Väikese Jaagu. 2013. aastaks on välja jagatud 24 suurt Jaaku ja 46 väikest Jaaku.

Jooksud

• 1987. aasta sügisel toimus esimene Aaspere – Haljala jooks. Üritus toimub iga septembrikuu kolmandal kolmapäeval. Lisaks oma kooli õpilastele võtavad jooksus mõõtu ka ümberkaudsete koolide-lasteaedade lapsed, samuti kooli vilistlased. Tänaseks on jooks populaarsust kogunud ka vallarahva seas.
• 23. aprillil toimub igal aastal läbi Haljala aleviku tõrvikutega jüriöö teatejooks. Võistlevad Haljala kooli kõik klassid, õpetajad, vilistlased ning valla asutuste või valla külade esindused.
• Igakevadine traditsioon on ka teadmiste teatejooks, mis nõuab nii teravat mõistust kui väledaid jalgu. Osalevad kõik klassid.

Perepäevad

2001. aastal sai alguse Ahhaa-päevade traditsioon, mis pakkus õpilastele võimalust tutvuda õpitavaga põnevama nurga alt, katsete ja avastuste kaudu. Tänapäeval kannab üritus Perepäeva nime ning tegevustest on osa saama kutsutud õpilaste ja õpetajate emad-isad, vanaemad-vanaisad, õed-vennad, aga ka lihtsalt kohalikud huvilised. Osalejatele pakutakse avastamisrõõmu töötubades. Proovile saab end panna nii reaal- kui ka loodusainetes, tuletada meelde kirjandust ja emakeelt, tutvuda erinevate arvutiprogrammidega, kontrollida oma tervislikku seisundit, siduda muusikat ja füüsikat, õppida meisterdama pille ja palju-palju muud. Iga aasta toob midagi põnevat ning ikka ja jälle suudavad õpetajad leida ainetele uue lähenemise. Traditsiooniks on kujunenud, et perepäev lõpeb koogilaadaga, kus kõik soovijad saavad müüa, ära anda või vahetada iseküpsetatud kooke ja pirukaid. Koogilaada populaarsus on nii suur, et kaalumisel on sellest teha eraldi üritus.

Eesti Õpetaja autähis

2009. aastal sündis Haljala Gümnaasiumis Eesti Õpetaja autähise idee. Idee autor oli Rainer Eluri. Autähis keskendub kooliõpetajale, kes kannab eestluse ideed ja on paikkonna vaimsuse kujundaja. Haljala Gümnaasium kui Virumaa vanim kool soovis võtta endale kohustuse hoida Eesti hariduselu ja õpetajaskonna järjepidevust. Autähis avati pidulikult 5. oktoobril 2012.

Haljala Gümnaasium on uhke väärika autähise üle ning kooli üritustel on ta leidnud keskse koha, autähise juures tehakse pilte ajaloo jäädvustamiseks ning süüdatakse advendiküünlad.

Kirjandus

• "Haljala kool 1687–2002". Haljala, 2002. VR Kirjastus.
• "Hariduselu Haljalas. Aastasada piltides". Haljala, 2012. VR Kirjastus.

Välislingid

• Haljala Kool
• Eesti Õpetaja Autähis