Hakkapeliidid

Hakkapeliidid olid Soomest värvatud Rootsi kuningriigi kergratsaväelased Kolmekümneaastases sõjas. Nimi tulenes nende sõjahüüust "Hakkaa päälle!"[1]

1940 a mark
Hakkapeliit 1940 aasta postmargil

Hakkapeliidid olid kardetud vastased, nad osalesid äkkrünnakutel ja luuretegevuses. Selle kergratsaväe varustusse kuulusid soome tööhobune, püstolid, mõõk, kiiver ja metallplaadiga nahkturvis. Neil oli tolle aja kohta uudne ründetaktika: vaenlase peale ratsutades tulistasid nad esimesest püstolist 20 sammu kauguselt, teisest 5 sammu kauguselt ja jätkasid rünnakut paljastatud mõõkadega külg külje kõrval vaenlase ridadesse tungides.[2]

Kolmekümneaastase sõja jooksul võitles Rootsi ratsaväe kolmes rügemendis üle 3000 hakkapeliidi, nende arv küündis aastal 1644 kuni 4870 meheni.[3] Üks tuntumaid hakkapeliitide juhte oli Torsten Stålhandske (Teraskinnas), kellest sai hiljem Rootsi ratsaväe kindral.[2] Suuremad lahingud, milles hakkapeliidid osalesid olid Breitenfeld 1631, Rain 1632, Lützen 1632, Nördlingen 1634, Leipzig 1642 ning Jankov 1645. Hakkapeliidid olid suureks maksukoormuseks Soome talupoegadele. Talu, kes pani välja ratsaniku soos hobuse ja täisvarustusega sai maksusoodustuse kuid sõja ajal võis see osutuda veel kulukamaks, kuna hukkunud ratsaniku ja hobuse, samuti hävinenud sõjavarustuse asemele tuli hankida asendus.[4]

Eesti keeleteadlase Julius Mägiste hüpoteesi järgi võis "hakkaa päälle" olla eestikeelne käsklus, kuna paljud ratsaväeohvitserid olid baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt kuid ei osanud soome keelt.[5] See oletus ei ole siiski tõestatud.

Hakkapeliitta on Soome ettevõtte Nokian Renkaat Oyj talverehvide registreeritud kaubamärk.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Gabriel Rein (1909). Suomi ja suomalaiset ulkomaan kirjallisuudessa 1500-luvulla ja 1600-luvun alkupuoliskolla. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Lk 174-175.
  2. 2,0 2,1 Tõnis Arnover (2018). Rootsi hiilguses ja varjus. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 63. ISBN 978-9949-658-37-4.
  3. Korhonen Arvi (toimetaja) (1964). Suomen historian käsikirja – Edellinen osa. Helsingi: Suomalainen tiedeakatemia. Lk 415.
  4. Jussi Lappalainen (2001). Sadan vuoden sotatie – Suomen sotilaat 1617-1721. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura. Lk 32-34.
  5. Julius Mägiste (artikli autor) (1951). Tulimuld nr.5/ Soome hakkapeliidid, eesti keel ja balti aadel. Lund. Lk 364-367.
  6. "Nokian Tyres koduleht". Vaadatud 11.09.2020.