Hagenbach-Bischoffi meetod
Hagenbach-Bischoffi meetod on üks D'Hondti meetodi variante esinduskogu mandaatide jagamiseks. Erinevus võrreldes algupärase D'Hondti meetodiga seisneb selles, et põhiosa mandaatidest jagatakse Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel. Meetod on nime saanud Šveitsi füüsiku Eduard Hagenbach-Bischoffi (1833–1910) järgi.
Mandaatide jagamine Hagenbach-Bischoffi kvoodi alusel muuda
Kvoodi arvutamise valem: , kus
Q – kvoot
V – valimistel antud häälte koguarv
S – mandaatide koguarv
Valemi põhjal arvutatakse kvoot ja ümardatakse see ülespoole täisarvuni. Seejärel jagatakse iga nimekirja saadud häälte arv kvoodiga. Tulemuseks saadakse igale nimekirjale eraldatavate mandaatide arv.
Näide: muuda
Mandaatide arv: 11
Häälte koguarv: 8737
Hagenbach-Bischoffi kvoot: 8737/12 = 728
Nimekiri | Hääli | Kvoote | Mandaate |
---|---|---|---|
A | 5991 | 8,23 | 8 |
B | 909 | 1,25 | 1 |
C | 1235 | 1,70 | 1 |
D | 510 | 0,70 | 0 |
E | 41 | 0,06 | 0 |
F | 51 | 0,07 | 0 |
Mandaatide jagamine võrdlusarvude alusel muuda
Ülejäänud mandaadid jagatakse D'Hondti meetodi abil, jagades iga nimekirja poolt antud häälte arvu arvuga, mis on ühe võrra suurem sellele nimekirjale juba lihtkvoodi alusel määratud mandaatide arvust.
Näide: muuda
Nimekiri | Võrdlusarv |
---|---|
A | 665,67 |
B | 454,5 |
C | 617,5 |
D | 510 |
E | 41 |
F | 51 |
Viimase mandaadi saab nimekiri A, kellel on kõige suurem võrdlusarv.