Hadaikum
Eoon | Aegkond | Ajastu | Algus MAT |
---|---|---|---|
Fanerosoikum | |||
Kainosoikum Uusaegkond Kestis: 65,5 Ma |
Kvaternaar | 2,588 | |
Neogeen | 23,03 | ||
Paleogeen | 65,5 | ||
Mesosoikum Keskaegkond Kestis: 185,5 Ma |
Kriit | 145,5 | |
Juura | 199,6 | ||
Triias | 251,0 | ||
Paleosoikum Vanaaegkond Kestis: 291 Ma |
Perm | 299,0 | |
Karbon | 359,2 | ||
Devon | 416,0 | ||
Silur | 443,7 | ||
Ordoviitsium | 488,3 | ||
Kambrium | 542,0 | ||
Proterosoikum | |||
Neoproterosoikum Kestis: 458 Ma |
Ediacara | 630 | |
Krüogeen | 850 | ||
Ton | 1000 | ||
Mesoproterosoikum Kestis: 600 Ma |
Sten | 1200 | |
Ectas | 1400 | ||
Calymm | 1600 | ||
Paleoproterosoikum Kestis: 900 Ma |
Stather | 1800 | |
Orosir | 2050 | ||
Rhyac | 2300 | ||
Sider | 2500 | ||
Arhaikum | Neoarhaikum Kestis: 300 Ma |
2800 | |
Mesoarhaikum Kestis: 400 Ma |
3200 | ||
Paleoarhaikum Kestis: 400 Ma |
3600 | ||
Eoarhaikum |
Hadaikum on mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma.
Ametliku geokronoloogilise skaala järgi on tegemist arhaikumi vanimasse aegkonda eoarhaikumisse kuuluva ajavahemikuga Maa ajaloos.
Termini "hadaikum" mõtles välja USA geoloog Preston Cloud 1972. aastal. Nimetus tuleneb kreeka allmaailma jumala Hadese nimest. Algselt oli hadaikum mõeldud vanimate leitud kivimite eelse perioodina Maa ajaloos, kuid tänapäevaks on õnnestunud leida ka hadaikumis moodustunud kivimeid.