Hüvasti, mu konkubiin
Hüvasti, mu konkubiin ehk täpsemalt Hüvasti, mu liignaine (hiina keeles 霸王别姬) on 1993. aastal esilinastunud Hiina ajalooline draamafilm. Selle režissööriks on Chen Kaige ning filmi peaosatäitjad on Leslie Cheung, Gong Li ja Zhang Fengyi.
Film räägib kahe eluaegse sõbra, Pekingi ooperinäitlejate Cheng Dieyi (Cheung) ja Duan Xiaolou (Zhang) ning Xiaolou naise Juxiani (Gong) segastest suhetest poliitiliselt tormilises 20. sajandi Hiinas, tehes kaudselt nähtavaks Hiina kultuurirevolutsiooni ajaloolist tausta. Loo esituse käigus ähmastuvad nii piir päriselu ja lava vahel kui ka ajaloo keeristes ja muutustes tegelaste endi identiteedid.
Film võitis 1993. aasta Cannes'i filmifestivalil esimese hiinakeelse filmina Kuldse Palmioksa, Kuldgloobuse parima võõrkeelse filmi eest ja BAFTA parima mitteingliskeelse filmi kategoorias ning pälvis 66. Oscarite jagamisel kaks nominatsiooni parima operaatoritöö ja parima võõrkeelse filmi kategoorias. 2005. aastal valis ajakiri Time filmi „100 maailma ajaloo parima filmi” ("100 Best Films in Global History") hulka. 88 rahvusvahelist filmieksperti valisid „Time Out Shanghai” ja „Time Out Pekingi” korraldatud küsitluses filmi kõigi aegade parimaks mandri-Hiina filmiks.[1]
Filmi ja selle loo ajalooline taust muuda
Filmi loo tegevus toimub aastatel 1924–1977 ja filmi lõpus on lühike tekstiline viide 1990-le aastale. Tegemist oli muuhulgas ka nii-öelda „postkeisrite” (fašismi ja kommunismi) ajaga. Hiina tsivilisatsiooni aastatuhandete pikkuse ajaloo vältel on seal selliseid poliitilisi pöördelisi muutusi ja segaseid aegu olnud vähemalt paarikümne võrra. Sellisele kordumisele viitab loo arengus toimuv hägustumine näitlejate oma elu, neid ümbritseva elu ja nende poolt esitatava hiina ooperi vahel.
Film üllatab sellega, et selles näidatakse hiina aastatuhandelise kultuurile omase kasvatuse vägivaldse tausta üht külge (nn. „kung-fu” (iroonia), õpetaja nimetamine „meistriks” (shi) jmt). Suurte revolutsioonide segaste aegade üheks paratamatuks komponendiks on olnud toetumine massidele (ärakasutamine), nende kättemaks (terror) eelnevalt neile valmistatud kannatuste eest ja segase aja omakasuks ära kasutamine. Sõna „kättemaks” öeldakse välja filmis endas (kultuurirevolutsiooniga seotud stseenid). Seekord aastatuhandete vanuses kultuuris (mingil ajal oli vanematel õigus ka oma sõnakuulmatuid lapsi tappa) vägivaldselt kasvatud noorte kättemaks vanematele ja nende kultuurile. Noortel, kel tuli omakorda saada kord vanemateks.
Eelmise sajandi alguses, bokserite ülestõusu aegu, kuukalendri järgi selle esimese aasta esimesel kuul ilmus rahvusliku uuenemise ideaali selgelt sõnastanud Liang Qichao „Ood noorele Hiinale.” Oodi nimest tulenes hiljem ajaleht nimega Uus noorus (1915-26), millest sai peale Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni marksistlik ja lõpuks kommunistide häälekandja.
Meenutagem 1966. aasta ümbruses toimunud mõningaid suuremaid sündmusi ajaloos: Hiinas kultuurirevolutsioon ning Läänes hipikultuuri Armastuse suvi, üliõpilasrahutused, ametlikud Saatana Kiriku ja Krishna ühingu asutamised. (Muuhulgas ka Vietnami sõja „ametlik” algus, Nõukogude Liidus Leonid Brežnevi võimu algus ja katoliku kirik tegi lõpu sajandeid kestnud keelatud raamatute nimekirjale. Suurbritannia asus Suessi sõjaväebaase kõrvaldama ja loobus lõplikult maailmariigi rollist. Muidugi sellesse aastakümnesse mahub ka Hiina ärapöördumine NSV Liidust.
Film valmis aastatel 1991–1992 vahetult peale Nõukogude Liidu, lääne sotsialismimaade kokkuvarisemist ja seega külma sõja lõppu. 1990. aastatel üritas Hiina pärast 1989. aasta Tiananmeni väljaku meeleavalduste ajal toimunud veresauna riigi mainet taastada. David Shambaugh kirjutas valitsuse uuest tegevuskavast, mis keskendus "juhtkonna ühtsuse ilme taastamisele, sõjaväe lojaalsuse tagamisele, sotsiaalse korra taastamisele, provintside üle keskse kontrolli taastamisele, majanduse uuendamisele ja Hiina rolli uuesti määratlemisele külma sõja järgses rahvusvahelises keskkonnas". Lisaks mainitud muutustele poliitilises kliimas muutus filmi linastumise ajal ka atmosfäär kultuurirevolutsiooni kriitika ümber. Luo Hui märkis, et "kultuurirevolutsiooni kritiseerimine oli muutunud lubatavaks, isegi moeks", võimaldades filmil tuua esile kultuurirevolutsiooni laastamistööd kunstimaailmas ja ka muudes ühiskonna aspektides.[2]
Hiina klassikalises maalikunstis peeti meisterlikkuse kõrgeimaks (kuuendaks) tasemeks ja komponendiks oskust (taid) panna oma teos paika ajas.
Viited muuda
- ↑ "100 best Chinese Mainland Films: the countdown". Time Out. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2019. Vaadatud 5. aprillil 2014.
- ↑ Hui, Luo. (2007). "Theatricality and Cultural Critique in Chinese Cinema". Asian Theatre Journal. 25 (1): 122–137. DOI:10.1353/atj.2008.0010. ISSN 1527-2109. S2CID 163055431.
Välislingid muuda
- Hüvasti, mu konkubiin andmekogus Filmiveeb