Gustav Johan von Tunderfelt
Gustav Johan von Tunderfelt (ka Tunderfeld, Tunderfeldt; kuni 1678 Gustav Johan de Rodes; 7. veebruar 1656 Moskva – rootsi 28. veebruar / vkj 27. veebruar / ukj 10. märts 1710 Helsingborg) oli Rootsi sõjaväelane.
24. juunil 1678 sai ta Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti 1680 Tunderfelt nime all Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana Nr.933.[1]
27. jaanuaril 1681 sai temast ooberst Rembert von Funckeni Narva garnisonirügemendis lipnik. Põhjasõja ajal 6. detsembril 1700 sai temast ooberstleitnant Ingerimaa ja Liivimaa vägede ülemjuhataja Otto Wellingki rügemendis ja 26. veebruaril 1710 Västmanlandi rügemendi ooberst.
Ta hukkus Rootsi ja Taani vahel Skånelandi pärast toimunud Helsingborgi lahingus, kus tema rügement võitles Magnus Stenbocki alluvuses.
Perekond muuda
Gustaf Johan de Rodes (Rode, Rhodes, Rodis) sündis Moskvas Rootsi komissar ja Ambla kihelkonnas Jootme mõisaomanik olnud Johan de Rodesi (surnud 1655)[2][3] ja tema teise abikaasa Medea Koch[en]i (maetud 1704 Tallinnas) pojana. Tema isa esimene abikaasa maeti 1651 Tallinna Niguliste kirikusse.
Ta oli abielus Lucia Sophia Tunderfeltiga (1669–1716), kes oli Narva raehärra, bürgermeistri (1676) ja kaupmehe Jürgen Tunderi (1678. aastast Jürgen Tunderfelt, maetud 1688) ja tema esimese abikaasa Maria Poppelmani tütar. (Abikaasa isa Jürgen Tunderfelt abiellus 1677 Gustav Johani lesestunud emaga.) Abielust sündis 5 tütart ja 3 poega:[4]
- Medea (1689–1731), abiellus 1722 assessor Erik Ernst von Snoilskyga.
- Märta Maria (1690–1736)
- Sofia Elisabet (1691–1734)
- Johanna Lucia (1692–1761) Braunschweig-Lüneburgi õuedaam.
- Maria Elisabet (1693–1757), abiellus ooberstleitnandi ja vabahärra Johan Joakim von Faltzburgiga.
- Georg Gustav (1698–1770), brigadir (ooberstleitnant) Prantsusmaa teenistuses, Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni rüütel ja komandör.
- Vabahärra Johan Christopher (1698–1764), Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni rüütel, rügemendiülem Braunschweig-Wolfenbütteli vürsti teenistuses, oli abielus vabapreili Emerentia Dorothea Lew von Hohendorffiga (surnud 1756), vabahärra Karl von Thunderfeld (1746–1802) isa ja Württembergi krahvinna Wilhelmine von Tunderfeldi (1777–1822) vanaisa.
- Carl Fredrik (sündinud 1710), leitnant
Kaugemad sugulased muuda
Tunderfelt oli vanaisa Württembergi õuemarssal vabahärra Karl Rhodis von Thunderfeldtile (1746–1802), kes oli abielus Alexander von Benckendorffi ema õe, vabapreili Therese Wilhelmine Henriette Schilling von Canstadtiga (1745–1795) ning vanavanaisa Württembergi krahvinnale Wilhelmine von Tunderfeldile (1777–1822)[5], kes oli Württembergi hertsogi Friedrich Eugeni poja, Württembergi printsi Wilhelm Friedrich Philipp von Württembergi (1761–1830; de) abikaasa, Venemaa keisri Paul I teise abikaasa Württembergi printsessi Sophie Dorothee Auguste Louise ehk Maria Fjodorovna (1759–1828) vennanaine, Raikküla mõisa omaniku ja Oldenburgi suurhertsogi Peter Friedrich Ludwigi abikaasa vennanaine, Koluvere linnuses surnud Württembergi printsessi Auguste Karoline abikaasa vennanaine ning Urachi hertsogite esivanem, sealhulgas Leedu kuninga Mindaugas II vanaema.[6][7][8]
Harjumaal kuulus Tallinna bürgermeister Heinrich von Tunderfeldtile (ka Henrik Tunder või Tunderfelt; surnud 1675) Lümandu mõis.[9]
Viited muuda
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 690–691 (Nr.933 – c)
- ↑ "Большая Советская Энциклопедия: Родес, Иоганн де". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2007. Vaadatud 18. oktoober 2009.
- ↑ Jarmo Kotilaine: Russia's foreign trade and economic expansion in the seventeenth century 2005 Lk.327 ISBN 900413896X
- ↑ Snappertuna fornminnesförening[alaline kõdulink]: Söderby mõis, Snappertunas, Uusimaal
- ↑ Almanach de Gotha, 1874, lk.87
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2010. Vaadatud 18. oktoobril 2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2010. Vaadatud 18. oktoober 2009.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Descendants of Friederike, Duchess of Württemberg (1736–1798)". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2008. Vaadatud 13. oktoober 2008.
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 lk.154 lk.185