Gustav Adolph Oldekop

Gustav Adolph Oldekop (2. detsember 1755 Haapsalu – 8. mai 1838 Tartu) oli Eesti vaimulik, luuletaja ja ajakirjanik.

Õppis Tallinna Toomkoolis, alates 12. septembrist 1774 Halle ülikoolis, omandas seal aastal 1780 cand. theol. astme. Ta ordineeriti 19. detsembril 1781 õpetajaametisse.

Aastal 1781 sai ta Põlva koguduse õpetajaks, aastal 1805 nimetati abipraostiks. Loobus aastal 1819 ametist ja asus, 64-aastasena 1820. aastal elama Tartusse, kus tegi samaaegselt Otto Wilhelm Masinguga Liivimaa talurahvaseaduse tõlke^[1], 1819. aasta Liivimaa talurahvaseadused tõlkis läti keelde Christian Wilhelm Brockhusen (1768−1842).

1822. aastal kandideeris Oldekop ülikooli eesti keele lektori kohale, mis Ludwig Wilhelm Moritza lahkumise tõttu oli vakantseks jäänud. Aastal 1824 andis ta Tartus välja veel 5 numbrit Kulutamisse Lehte, mis ilmus kord kuus ja avaldas ametlikke teadaandeid ning ka erakuulutusi, mille väljaandmist O.W. Masing jätkas hiljem nime "Tallorahwa kulutaja" all.

Gustav Adolph Oldekop suri 1838. aastal Tartus^[2] ning maeti Põlva.

Looming

Koostas Johann Michael Gerhard Grenziuse kirjastuse väljaandel 1796 ilmuma hakanud "Tarto-Ma Rahwa Kalendri" kaks esimest aastakäiku, andis 1806 Johann Philipp von Rothi abiga välja 41 numbrit lõunaeestikeelset ajakirja Tartomaa rahwa Näddali-Lehte, mida peeti pikka aega hävinuks, kuid osad numbrid avastati 1995. aasta Peterburist.

Tema muust loomingust on tähtsamad järgmised eestikeelsed lood: Otto Wilhelm Masingu põhjaeestilise tõlke põhjal koos Ludwig Wilhelm Moritziga tehtud lõunaeestiline "Liiwlandi Marahwa Säedus" (Tartus 1820, 190+21 lk); Christoph Christian Sturmi raamatu "Betrachtungen über die Werke Gottes" järele, ilmalik-vaimuliku sisuga "Mötlemisse Jummala teggude päle" (ibid. 1822, IV+130+2 lk), neli lõunaeestimurdelist luuletust Johann Heinrich Rosenplänteri Beiträge XVI (a. 1823), neist kaks on tõlked saksa keelest ("Pimmeda innimise kaibdus" ja "Ello rööm") ja kaks küllaltki heal tasemel algupärandit ("Päiwlik" ja "Warblanne")^[3]. Tema luuletused (üle 40 lõunaeestikeelse algupärandi ja tõlke) on ilmunud koguna "Suve õdang" (1985).

Pere

Gustav Adolph Oldekop oli kaks korda abielus. Esimese abikaasa Dorothea (1762–1804) vend oli Kanepi Jaani koguduse õpetaja Johann Philipp von Roth. Teine abikaasa oli 1820. aastast Põlva kirikumõisa majapidajanna Dorothea Jürgens (1785–1853), 1808–1819 sündis Dorothea Jürgensil seitse vallaslast, kes Põlva kirikuraamatusse sisse kanti isanime märkimata^[1].

Esivanemad

Gustav Adolph Oldekopi esivanemad
Gustav Adolph Oldekop (1755–1838)	Hans Heinrich Oldekop (1721–1764)	...	...
			...
		...	...
			...
	Juliane Christiane Hasselblatt (1714–1796)	Christian Hasselblatt (1653–1718)	Isaac Svenonis Hasselblatt (1608–1682)
			Brigitta Jhering (1619–1685)
		Anna Elisabeth Rühel	Matthias Ernst Rühel
			Anna Büchau

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Leo Anvelt, Biograafilisi pudemeid G. A. Oldekopi vanaduspäevilt. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 5, lk 279
↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
↑ Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929

Välislingid

Gustav Adolph Oldekop Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
Sissekanne Haapsalu koguduse sünnimeetrikas
G. A. Oldekopi luulõtuisi lõunõeesti keelen (Helüait.ee lehel)

[:0-1] 1,0 ^1,1 Leo Anvelt, Biograafilisi pudemeid G. A. Oldekopi vanaduspäevilt. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 5, lk 279

[2] Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

[3] Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929

[1]

[2]

[3]