Ava peamenüü

Griinokiit on heksakliinne sulfiidide hulka kuuluv mineraal. Griinokiidi idealiseeritud keemiline valem on CdS. Madalatel temperatuuridel sarnaneb selle struktuur sfaleriidi omaga, kõrgematel temperatuuridel aga vürtsiidi omaga. Tavaliselt esineb see koos teiste sulfiidide, näiteks sfaleriidi ja galeniidiga. Tegemist on ainsakaadmiumi tootmiseks kasutatava maagiga (valdav osa sellest metallist saadakse vase- tsingi- või tinatootmisel kõrvalsaadusena).[2]

Griinokiit
Greenockite-259580.jpg
Griinokiit Tsumebist Namiibias
Omadused
Mineraaliklass sulfiidmineraalid
Värvus meekarva, sidrunkollane, oranžikaskollane
Tihedus 4,8...4,9 g/cm³
Kõvadus 3...3,5
Lõhenevus habras
Süngoonia heksagonaalne
Punktigrupp P63mc
Kriips kollakasoranž, telliskivipunane
Kaksistumine harv
Murdepind karpjas
Läige teemandi, vaigu
Kristallooptilised omadused
Optiline telg üheteljeline
Optiline märk negatiivne, pikematel lainepikkustel positiivne
Kaksik­murdumine 0,023
Reljeef Väga kõrge
Pleokroism nõrk
nε [1]

Mineraali kirjeldati esmakordselt aastal 1840 Bishoptonist Šotimaalt, kust seda avastati raudteetunneli rajamisel. Mineraal sai nime Greenocki lordi Charles Cathcarti järgi. Varasemaid mineraali leide peeti ekslikult sfaleriidiks. Varem kasutati griinokiiti kollase pigmendina, tänapäeval on aga teada selle mineraali toksiline toime.[3]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri