Grigori Klimov

Grigori Klimov (vene keeles Григорий Петрович Климов; kodanikunimi Igor Kalmõkov, Игорь Борисович Калмыков; 26. september 1918 Novotšerkassk – 10. detsember 2007 New York) oli vene kirjanik, kelle kommunismivastaste teoste sisu on konspiroloogiline ja eugeeniline.

Tema teosed "Punane kabala", "Nõukogude tarkade protokollid" ja "Jumalarahvas" on tunnistatud Venemaal äärmuslikuks ja kantud Föderaalsesse ekstremistlike materjalide nimekirja.

Elulugu

Ta sündis arsti peres. 1941. aastal lõpetas ta Novotšerkasski Industriaalinstituudi ja astus Sõjaväe Võõrkeelte Instituuti Moskvas. Pärast instituudi lõpetamist 1945. aastal suunati ta saksa keele tõlgina nooremleitnandi auastmes Nõukogude Sõjalise Administratsiooni teenistusse Berliinis. Olles saanud käsu naasta Moskvasse, põgenes ta 1947. aastal Lääne-Saksamaale. Aastatel 1949–1950 töötas ta CIA Harvardi projekti (Harvard Project on the Soviet Social System) juures ning tegi psühholoogiaküsitlusi Nõukogude põgenike seas. Aastatel 1951–1955 oli ta Sõjajärgsete NSV Liidu Emigrantide Keskkoondise (Центральное Объединение Послевоенных Эмигрантов из СССР, ЦОПЭ) esimees ning ajakirjade Svoboda (Свобода) ja Der Antikommunist (ilmus saksa keeles) peatoimetaja. Vietnami sõja ajal töötas ta insenerina sõjaväelennuvälja ehitusel Lõuna-Vietnamis.

1951. aastal kirjutas ta raamatu "Песнь победителя" ('võitja laul'), mis ilmus 1953. aastal erinevate pealkirjade all saksa ("Berliner Kreml", 'Berliini Kreml'), inglise ("Terror Machine", 'terrorimasin') ja prantsuse keeles ("Les Russes à Berlin", 'venelased Berliinis'). 17-miljonilises tiraažis ilmunud raamatul ja selle järgi tehtud filmil oli suur menu.

Teosed

• "Песнь победителя" ('võitja laul'; 1951) on ilmunud mitme pealkirja all:
  • Berliner Kreml. Cologne/Berlin. 1953.
  • Terror Machine: the Inside Story of the Soviet Administration in Germany. Faber & Faber, London. 1953; Praeger, New York, 1953.
  • Les Russes à Berlin (Berliner Kreml). Éditions André Bonne. 1953.
• "Князь мира сего" ('Selle maailma vürst'; 1970)
• "Дело 69" ('Toimik 69'; 1973)
• "Имя моё Легион" ('minu nimi on Leegion'; 1975)
• "Протоколы советских мудрецов" ('Nõukogude tarkade protokollid'; 1981)
• "Красная Каббала" ('punane kabala'; 1987)
• "Божий народ" ('jumalarahvas'; 1989)
• "Откровение" ('ilmutus'; 2002)

Raamatu "Berliner Kreml" järgi valmis 1953. aastal film "Weg ohne Umkehr" ('tagasiteed ei ole'). Rahvusvahelisel Berliini filmifestivalil 1954. aastal pälvis see kuldkarika parima mängufilmi kategoorias ja Ameerika Ühendriikides 1955. aastal Kuldgloobuse parima välismaise filmi kategoorias.