Gotthilf Leonhard Masing
baltisaksa keeleteadlane
Gotthilf Leonhard Masing (21. november 1845 Mustjala – 4. aprill 1936 Tartu) oli baltisaksa keeleteadlane.
Mustjala kirikuõpetaja poeg. Õppis Tartus 1863–1868, tudeeris ka Göttingeni ja Leipzigi Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikoolis vene keele ja kirjanduse ning slaavi keelte võrdleva grammatika dotsendina 1880–1902 ja professorina 1902–1925.[1] Tegelik riiginõunik, mis andis õiguse pärilikule aadliseisusele.
Isiklikku muuda
Tema isa oli Mustjala ja Peterburi Mihkli koguduse pastor Carl Johannes Masing[2][3]. Tema väimees Hermann Johannes Ederberg oli Hargla ja Koeru koguduse pastor[4], teine väimees oli Türi Püha Martini koguduse õpetaja Paul Voldemar Kuusik[5].
Viited muuda
- ↑ Gotthilf Leonhard Masing, TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
- ↑ Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien. 1988
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2014. Vaadatud 16. mail 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)