Gerich on Ida-Preisimaalt Wischwillist pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.

AjaluguRedigeeri

Suguvõsaliin algab Wischwilli pastori Theodor Siegfried Gerichiga (suri 1748). Tema poeg Theodor Siegfried Gerich (1744−1814) rändas XVIII sajandi 2. poolel Liivimaale. 1780. aastate lõpul asus elama Tartusse, kus oli linna magistraadi ametnik, kreisikohtu protokollija ja maakohtu arhivaar.[1] Tema kaks pojapoega Louis Emil Friedrich Gerich (1833−1909) ja Carl Eduard Theodor Gerich (1837−1907) said 1851. aastal pärilikeks aukodanikeks.[2] Vendadest noorem omandas 1860. aasta 15. juunil (vkj) Vene aadlidiplomi ja võeti 1890. aasta 11. juulil Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.[3] Temast sai suguvõsa Soome liini rajaja, tema järeltulijad elavad seal tänini.

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Zum Andenken an einen würdigen Greis Theodor Siegfried Gerich. Dorpat: Gerdruckt bei Johann Christian Schünmann, 1814.
  2. EAA, f. 995, n. 1, s. 1419, L 38.
  3. Krusenstjern, Georg von. Die in die Gouvernements-Adelsgeschlechtsbücher von Livland, Estland und Kurland eingetragenen nichtimmatrikulierten baltischen Adelsgeschlechter. − Baltische Hefte. Sonderheft Nr. 2. Hannover-Döhren: Verlang Harro von Hirscheydt, 1958, lk 9.

KirjandusRedigeeri

  • Zum Andenken an einen würdigen Greis Theodor Siegfried Gerich. Dorpat: Gerdruckt bei Johann Christian Schünmann, 1814 [1].

VälislingidRedigeeri