Ava peamenüü

Gelgaudiškise mõis

Gelgaudiškise mõisa peahoone eestvaates.

Gelgaudiškise mõis (Gelgaudiškio dvaras) on endine mõis Leedus Šakiai rajoonis Gelgaudiškise vallas Gelgaudiškise linnas. Mõisakompleks asub Panemunė regionaalpargi territooriumil Nemunase jõe oru lõunanõlval.

XV sajandi alguses kuulus Nemunase teisel kaldal asuv Skirsnemunė mõis Jurgis Gedgaudasele ja mõisa maad allusid temale. Sealse Gedigaudiškise karjamõisa andis Aleksander aastal 1504 Jan Sapiehale ja seda aastat loetakse mõisa asutamise ajaks.

Esimesed omanikud olid Sapiehad, hiljem kuulus mõis Massalskitele, Dembińskitele, Oziembłowskitele, Gelgaudastele, Zabiełłodele, Czartoryskitele. XVIII sajandi alguses jagunes see ametlikult kaheks, Aukštosios Gelgaudiškise ja Žemosios Gelgaudiškise mõisaks, kuigi neil oli üks omanik. (Poola keeles vastavalt Giełgudyszki górne ja Giełgudyszki dolne)[1]. Kui mõis peale Poola jagamist Preisimaa koosseisu kuuluma hakkas, hakkas see kuuluma Keudellide suguvõsale. Aastal 1887 olid Keudellid sunnitud mõisa maha müüma, kuna Venemaa seadused ei lubanud välismaistel suguvõsadel piiri ääres maad omada. Kuni aastani 1892 kuulus mõis neljaliikmelisele ühistule, seejärel olid omanikeks Komarid. Maade viimaseks omanikuks sai aastal 1918 J. Budrys, mille järel valdus tükeldati.[2]

Praeguse peahoone lasi ehitada Gustav Keudell ja see valmis aastail 18421846. 19. sajandi üheksakümnendatel aastatel ehitasid Komarid selle veidi ümber. Hoone on neoklassitsistlik, seda liigendavad arvukad sambad. Peahoone asub Nemunase oru kohal. See on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis.

Peahoone tagakülg

Esimese maailmasõja ajal müüsid Komarid peahoone Leedu emade ühendusele, peale sõda oli see kasutusel orbude varjupaigana. Teise maailmasõja ajal oli hoones sõjaväe staabihoone, hiljem sõjaväehaigla. Nõukogude ajal muudeti hoone lastekoduks, aastast 1966 oli see kasutusel internaatkoolina. Aastal 2009 alustati hoone restaureerimist.

Lisaks peahoonele kuuluvad mõisakompleksi veel köök, kontorihoone, kaks keldrit, ait, laut, kasvuhoone ja torn. Mõisakompleksi hoonete vahele on hiljem lisandunud mitmeid uusehitisi.

Peahoone juures paikneb park, mille pindalaks on 118,5 hektarit; tegemist on ühe suurima pargiga Leedus. Pargi keskmeks on kaheksa allee ristumispaik, seal asub ka Keudellide suguvõsa rahula. Park on keeruka struktuuriga, range planeeringuga osa liitub Nemunase oru nõlvadel kasvava ürgmetsaga. Aastani 2009 kasvas seal Leedu jämedaim kuusk. XX sajandi alguses istutati sinna mitmeid võõrliike, seal kasvavad hõbevaher, harilik hobukastan, must ja valge mänd, harilik robiinia ja ameerika pärn.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri