Panemunė regionaalpark

Panemunė regionaalpark (leedu keeles Panemunių regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Jurbarkase, Kaunase ja Šakiai rajoonis.

Regionaalpargi administratiivhoone

Panemunė regionaalpark asub Nemunase jõe orus ja selle ümbruses. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta Nemunase alamjooksu loodust, sealseid maastikke, ökosüsteemi ning kultuuripärandit.

Regionaalpark asub ümber Nemunase oru, selle ümbrust liigendavad ka Nemunase lisajõgede orud, mille nõlvadel on mitmeid paljandeid. Oru kuivadel nõlvadel kasvavad ainulaadsed taimekooslused. Seal on tavalised taolised Leedu punase raamatu liigid nagu laukapuu, valge vesiroos, õõnes lõokannus ja vahelmine lõokannus.[1] Regionaalparki kuuluvad ka mitmed pargid, sealhulgas Gelgaudiškise mõisa park, ja arvukad põlispuud. Pargi aladel on 15 põlist tamme, kolm põlist saart ja valgepööki, kaks põlist mändi ja pärna, üks põline vaher, üks must pappel ja üks kadakas.[2]

Regionaalpargis elab 113 liiki linde, neist 17 on Leedus haruldased. Punase raamatu liikidest pesitsevad seal igal aastal neli - rukkirääk, jäälind, jõgitiir ja väiketiir. Selgrootutest on märkimisväärseim tähniksinitiib Maculinea teleius.[3]

Seredžius

Regionaalpargi territooriumil asub 15 linnamäge, mis olid ristisõdade ajal oluliseks kaitseliiniks. Tähtsamad neist asuvad Pilis I-s, Seredžiuses, Veliuonas, Kartupėnais ja Žemoji Panemunės. Regionaalpargis on ka mitmeid muinasasulaid ja muinaskalmeid. Hilisemal ajal ehitati sinna Raudonė loss ja Panemunė loss. Regionaalparki jäävad ka mitmed mõisad, millest uhkemad on Belvederise mõis ja Gelgaudiškise mõis. Kirikuid on regionaalpargi aladel kaheksa. Tähelepanuväärne on veel Plokščiai küla oma püha grotiga ja tänavana kasutusel oleva jõega. Klangiai külas asub Petras Cvirka isamaja.

Panemunė regionaalpargi halduskeskus asub Šilinė külas aadressil Raseinių g. 2.[4] Tähtsamad asulad regionaalpargi territooriumil on Žemoji Panemunė, Kriūkai, Veliuona, Plokščiai, Pilis I ja Seredžius.

Panemunė regionaalpargi pindala on 10 163 hektarit. Eri liiki kaitsealade all on sellest 65,7%, reservaatide alla jääb 71 hektarit maad.

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda