Géza Jakó (4. jaanuar 188619. oktoober 1943) oli ungari päritolu Eestis tegutsenud keraamik ja pedagoog.

Géza Jakó kutsuti Eestisse 1923. aastal avatava keraamikaosakonna juhatajaks. Ta oli varem õppinud rakenduskunsti Lääne-Euroopas ning töötanud tekstiili ja keraamika alal.

Jakó panus Eesti keraamikasse seisneb eelkõige modernse keraamikatöökoja rajamises ja kohalike savisortide uurimises.

1933. aastal andis Riigi Kunsttööstuskool välja Géza Jakó koostatud esimese eestikeelse keraamikaõpiku "Eesti savitööstuse käsiraamat".

Jáko juhtis keraamikaosakonda kümme aastat ja viis osakonna tugevale tehnoloogilisele alusele.

Géza Jakó viljeletud Ungari traditsioonist lähtuv keraamika kutsus Eesti kunstiringkondades esile terava kriitika.

Aastal 1933 pöördus Géza Jakó tagasi Ungarisse.