Ava peamenüü

Fritz Zwicky

Šveitsi astronoom
Mälestustahvel Varnas asuva maja seinal, millel on kirjas: "Selles majas sündis Fritz Zwicky – astronoom, kes avastas neutrontähed ja Universumis tumeaine"
Fritz Zwicky sünnimaja Varnas

Fritz Zwicky (14. veebruar 1898 Varna, Bulgaaria vürstiriik8. veebruar 1974 Pasadena, California, USA) oli Ameerika Ühendriikide astronoom, tumeaine esmaavastaja[1].

Ta sündis Varnas šveitslasest Bulgaaria töösturi ja diplomaadi Fridolin Zwicky perekonnas. Ema oli tšehhitar Františka Vrček. Kuueaastaselt saatsid vanemad Fritzu 1904. aastal isa ajaloolisele kodumaale Šveitsi. Fritzu nooruspõlv möödus saksakeelses Glaruse kantonis vanavanemate kodus. Küpsustunnistuse sai ta Zürichis. Seejärel õppis matemaatikat ja füüsikat Konföderatsiooni Zürichi Tehnikakõrgkoolis[2]. Tema diplomitöö juhendaja oli Hermann Weyl[3], 1922. aastal[2] kaitstud füüsikaalase doktoritöö juhendaja oli Peter Debye[3], hilisem nobelist.

1925. aastal kutsus kaks aastat varem Nobeli füüsikaauhinna saanud Robert Andrews Millikan Zwicky enda juurde tööle Pasadenas asuvasse California Tehnoloogiainstituuti[3]. Siin tegutses ta esimestel aastatel füüsikateoreetikuna, hiljem jätkas astrofüüsikuna[2]. Astronoomilisi vaatlusi teostas ta Mount Wilsoni ja Palomari observatooriumis. 1942. aastal sai Zwicky Caltechi astronoomiaprofessoriks.

Zwicky, kes emigreerus USA-sse 1925. aastal, elas seal üle 40 aasta, kuid ilma ameerika kodakonduseta – ta jäi elu lõpuni Šveitsi kodanikuks.[3]

TeadusRedigeeri

Zwicky, uurides 1933. aastal galaktikate ruumijaotust ja liikumiskiirusi Berenike Juuste galaktikaparves, näitas, et parve kogumass on palju kordi suurem kui liikmesgalaktikate masside summa ning tegi sellest järelduse, et galaktikaparves peab olema palju mingit tundmatut mittehelenduvat ainet (tumeainet).[1] 1933. aastal ennustas Zwicky koos Walter Baadega neutrontähtede olemasolu, samuti neutrontähtede ja kosmilise kiirguse tekkimise supernoova plahvatuste tagajärjel. Koos Baadega olid nad esimesed, kes 1930. aastate keskel demonstreerisid Bernhard Schmidti leiutatud uut tüüpi suure vaateväljaga teleskoobi tõhusust[1]. 1937. aastal esitas Zwicky gravitatsiooniläätsede hüpoteesi. Aastatel 1961–1968 ilmus Zwicky kuueköiteline 30 000 galaktikat ja 9700 galaktikaparve sisaldav kuueköiteline kataloog[1].

TunnustusRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • 1957 – Morphological Astronomy. Springer-Verlag
  • 1966 – Entdecken, Erfinden, Forschen im Morphologischen Weltbild. Droemer Knaur
    • 1969 – Discovery Invention, Research Through the Morphological Approach. McMillan
  • 1971 – Jeder ein Genie[2]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Universum". Koostaja Rein Veskimäe. Tallinn, 1997. Lk 355–356
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Biografie: Längere Version. zwicky-stiftung.ch
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Supernovae, an alpine climb and space travel. dynamical-systems.org

VälislingidRedigeeri