Fritz Straßmann
Saksamaa keemik
Friedrich Wilhelm Straßmann, eesti kirjanduses kasutatav nimekuju Fritz Strassmann[1] (22. veebruar 1902 Boppard, Rhein-Hunsrücki kreis, Rheinland-Pfalzi liidumaa – 22. aprill 1980 Mainz) oli saksa keemik. Ta on tuntud kui üks tuumalõhustumise avastajaid.
Elukäik muuda
Straßmann lõpetas 1924. aastal Hannoveri Tehnikakõrgkooli keemiatehnoloogia erialal. 1929. aastal kaitses ta doktoriväitekirja füüsikalises keemias.
Alates 1929. aastast töötas ta Otto Hahni juhtimisel Berliinis asuvas Keiser Wilhelmi Keemiainstituudis (1935. aastast assistendina), kus tema peamine uurimisvaldkond oli radiokeemia.
Pärast teist maailmasõda töötas Straßmann aastatel 1946–1970 Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikoolis professorina.
Teadus muuda
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Jaanuar 2023) |
Tunnustus muuda
- 1966 – Enrico Fermi auhind (koos Otto Hahni ja Lise Meitneriga)
Publikatsioone muuda
- L. Meitner, F. Straßmann, O. Hahn: Künstliche Umwandlungsprozesse bei Bestrahlung des Thoriums mit Neutronen; Auftreten isomerer Reihen durch Abspaltung von α-Strahlen. Zeitschrift für Physik 109 (1938) S. 538–552.
- O. Hahn, F. Straßmann: Über den Nachweis und das Verhalten der bei der Bestrahlung des Urans mittels Neutronen entstehenden Erdalkalimetalle. Die Naturwissenschaften 27 (1939) S. 11–15.
- O. Hahn, F. Straßmann: Nachweis der Entstehung aktiver Bariumisotope aus Uran und Thorium durch Neutronenbestrahlung; Nachweis weiterer aktiver Bruchstücke bei der Uranspaltung. Die Naturwissenschaften 27 (1939) S. 89–95.
Viited muuda
- ↑ Viktor Korrovits, Henn Käämbre. "Inglise-eesti füüsikasõnaraamat". Kirjastus TEA, Tallinn, 2002. Lk 428
Välislingid muuda
- Fritz Straßmann – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis