Fraktsioneerimine

Fraktsioneerimine ehk fraktsioonimine on protsess, milles ainete segu lahutatakse väiksemateks lähedaste füüsikaliste omadustega portsjoniteks (fraktsioonideks), nii et mingi komponendi suhteline sisaldus igas järgnevas fraktsioonis suureneb või väheneb, s.t. muutub teatud gradiendiga.

Ultratsentrifuugimine skemaatiliselt

Fraktsioneerimine põhineb segu üksikute komponentide füüsikalis-keemiliste omaduste erinevustel, nagu näiteks keemistemperatuur, tahkumistemperatuur, lahustuvus, molekulmass, osakeste mõõtmed jm. Üldjuhul tähendab fraktsioon mingi komponendi suhtes rikastatud portsjonit. Näiteks toornafta töödeldakse saamaks eriotstarbelisi fraktsioone: gaasilised süsivesinikud, bensiin, diislikütus, määrdeõlid, asfalt. Tihti tähendab fraktsioneerimine huvipakkuva aine kontsentreerimist optimaalsetel tingimustel teatud fraktsiooni(desse). Suure efektiivsusega toimub komponendi kontsentreerumine kindlasse fraktsiooni, kui protsess toimub loendamatu arv kordi, näiteks vedelike segu rektifikatsioon ainete korduva aurustumise ja kondensatsiooni tingimustes.

Mitmesuguseid fraktsioneerimise meetodeid kasutatakse teaduses ja tehnikas; tööstuses nimetatakse ka rikastamiseks. Näiteid:

Vaata ka

muuda