Rahatarkus

(Ümber suunatud leheküljelt Finantskirjaoskus)

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on selliste oskuste kogum, mida on vaja finantsteabe mõistmiseks ja tõlgendamiseks, et langetada teadlikke ja kasulikke otsuseid raha kasutamisel.[1]

Finantskirjaoskust ja -haridust hakati maailmas tõsisemalt arendama pärast 2008. aasta majandussurutist. On väidetud, et surutise tekkes mängisid suurt rolli inimeste puudulikud teadmised finantsteenustest.[2] Seda kinnitavad ka Ameerika Ühendriikide andmed – Business Insider avaldas 2012. aastal analüüsi, milles seostatakse majanduslangust inimeste puudulike teadmistega nii enda finantsolukorrast kui ka üldisematest rahaga seotud teemadest. Selgus, et viiendikul ameeriklastest puudus ülevaade oma kuludest ja kahel kolmandikul puudusid piisavad säästud hädaolukordadeks. Uuringus tunnistas 80% ameeriklastest, et neil võiks olla abi finantsnõustamisest.[3]

Finantsprobleemide tõttu on paljudes riikides algatatud riiklikud programmid, et finantsalast teadlikkust suurendada. Riiklike programmide kõrval töötab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) välja ka ühiseid finantskirjaoskuse printsiipe.

Definitsioone muuda

OECD rahvusvahelise finantshariduse võrgustiku (INFE) järgi on finantskirjaoskus "teadlikkuse, teadmiste, oskuste, suhtumise ja käitumise kombinatsioon, mida on tarvis selleks, et teha põhjendatud finantsotsuseid ja lõpptulemusena saavutada isiklik finantsheaolu".[4]

PISA testides on finantskirjaoskus defineeritud kui "rahaasjade ja nendega seotud riskide teadmine ja mõistmine, motivatsioon ja kindlus neid teadmisi erinevates olukordades hästi kasutada, parandamaks isiklikku ja ühiskondlikku rahalist heaolu ning võimaldamaks majanduselus osalemist".[5]

Finantskirjaoskuse edendamise programm muuda

Valdkonnale tähelepanu pööramiseks kehtestati rahandusministri 17. mai 2013. aasta käskkirjaga nr 73 Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020. Programmi eesmärk on edendada finantsharidust, anda valdkonna edendamisele raamistik ning seada asjaomastele avaliku ja erasektori organisatsioonidele ühtsed eesmärgid. Programmi ajend oli 2010. aastal OECD tehtud uuring, millest selgus, et Eesti elanike finantskirjaoskus vajab arendamist. Programmi eesmärgid on:

  • teadlikum rahaasjade planeerimine;
  • parem arusaadavus finantsteenustest;
  • finantsteenuste vastutustundlikum pakkumine.[6]

Finantskirjaoskuse edendamise programm on saanud ka sisulist kriitikat: [7]

  • Esimene eesmärk kolmest on, et “Inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist” ning selle täitmise indikaatoreid on toodud 7, millest neljal olevat ekslikult järeldatud, et suurenenud finantsteenuste tarbimine viitab suurenenud arukatele finantsotsuste langetamistele. Finantsteenuste tarbimise pidamine rahatargaks otsuseks vaikimisi olevat vale, sest tingimusi pole arvestatud, aga konkreetse finantsteenuse kasutamine iseenesest pole rahatark otsus vaid on rahatark otsus tingimustel "siis, kui..." .
  • Programmi peatükk 2.2 “Parem arusaadavus finantsteenustest”: “Napib ka teadmisi ja oskusi enda ja oma pere majanduslike riskide hindamiseks, näiteks kindlustusteenuseid (auto-, vara-, elukindlustus) kasutab vaid 47% elanikest.” Kirjeldatud probleem on “Finantsteenuste alased teadmised ei ole piisavad” kuid – see et “vaid 47%” elanikest kasutab kindlustusteenuseid ei näita mitte midagi finantsteenustest arusaamise kohta, eriti kindlustusteenuste osas. See olevat järeldusviga kuna isik võib kasutada teenust nii võhiklikel kui asjatundlikel põhjustel.

Finantskirjaoskuse uuringuid muuda

Rahvusvahelised uuringud muuda

Finantskirjaoskust on uuritud nii laste (PISA testid) kui ka täiskasvanute seas.

 
PISA testi materjalid koolilaual (Neues Gymnasium, Oldenburg, Saksamaa, 2006)

2012. aastal tehtud PISA uuring oli esimene laiahaardeline rahvusvaheline uuring, millega hinnati noorte finantskirjaoskust. Uuringus osalesid 18 riigi 15-aastased noored (Eestist 1088 noort). Keskmise soorituse järgi oli Eesti riikide pingereas 3. kohal. Eestit edestasid Hiina (Shanghai linn) ja Belgia. Osalenud naaberriikidest oli parim Läti, kes saavutas 8. koha. Eri teguritest mõjutas Eesti noori enim raamatute arv kodus, millele järgnesid vanemate kõrgem ametikoht ja kodune keel. Testist selgus ka see, et Eesti lastel on igapäevaste pangateenuste kasutamisega rohkem praktilisi kogemusi kui teiste riikide esindajatel. Samas aga erinesid eesti ja vene õppekeelega koolide tulemused märgatavalt (venekeelsete koolide kahjuks).[5]

2016. aastal korraldas OECD 30 riigis (sh 17 OECD liikmesriigis) rahvusvahelise finantskirjaoskuse uuringu, milles osalesid 51 650 täiskasvanut. Võimalik maksimumtulemus oli 21, kuid riikide ühine keskmine oli vaid 13,2 (OECD liikmesriikides 13,5). Keskmine tulemus oli parim Prantsusmaal (14,9), kellele järgnes ainult 0,1 võrra väiksema tulemusega Soome (14,8). Eesti keskmine tulemus oli 13,4, mis asetas Eesti pingereas 14. kohale. Leedu (13,5) saavutas 12. ja Läti (13,3) 15. koha.[8]

Eestis korraldatud uuringud muuda

Peale rahvusvaheliste uuringute on tehtud ka vaid Eesti olukorda käsitlevaid uuringuid. 2015. aasta juulis korraldas Saar Poll Rahandusministeeriumi tellitud uuringu "Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas". Uuringus küsitleti 1137 Eesti elanikku vanuses 18–80 eluaastat. Tulemusi võrreldi sarnaste küsimustega 2010. ja 2012. aasta samateemalistest uuringutest.[9]

Uuringust selgus, et vahemikus 2010–2015 on eestlaste teadlikkus finantsteenustest kasvanud, kuid finantsteenuste kasutamises märkimisväärseid erinevusi uuringute vahel ei täheldatud (vähesel määral oli näiteks kasvanud autoliisinguga elanike arv). Märgatavalt oli aga suurenenud nende leibkondade arv, kus peetakse sissetulekute ja väljaminekute üle arvet – näitaja suurenes 33%-lt 44%-le. Kuigi elanikud on hakanud säästmise peale rohkem mõtlema, ei ole seda märgata nende tegelikus käitumises. Uuringu osas "teadlikkus finantsküsimustes" leiti, et Eesti elanike finantskirjaoskuse tase on tõusuteel ja et vahemikus 2010–2015 on inimeste arusaam intressist ja selle arvutamisest paranenud ning teadlikkus investeerimisest kasvanud.[9]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. EPALE fookus: finantskirjaoskus. – European Commission. Vaadatud 28.09.2017.
  2. Maiken Mihelson. Finantsteenuste kasutamisharjumused noorte seas ja minuraha.ee teavituskampaania vastuvõtt. Tartu, 2014.
  3. Might As Well Blame Yourself For The Financial Crisis, Not The Banks. Business Insider, 22.05.2012. Vaadatud 29.09.2017.
  4. Measuring Financial Literacy: Questionnaire and Guidance Notes for Conducting an Internationally Comparable Survey of Financial Literacy. Vaadatud 28.09.2017. (PDF)
  5. 5,0 5,1 Finantskirjaoskus PISA 2012 Eesti tulemused. Pressikonverents 09.07.2014, Haridus- ja Teadusministeerium. Vaadatud 28.09.2017. (PDF)
  6. Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020. Tallinn, 2013. Vaadatud 28.09.2017.
  7. Liivik, Märten (21. juuli 2019). "Finantskirjaoskus Eestis – edendamine ja vastuolud". top-kiirlaenud.ee/. Vaadatud 27.11.2019.
  8. OECD/INFE International Survey of Adult Financial Literacy Competencies. OECD, 2016. Vaadatud 28.09.2017. (PDF)
  9. 9,0 9,1 Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas. Saar Poll OÜ, juuli 2015. Vaadatud 28.09.2017. (PDF)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Financial literacy seisuga 29.09.2017.

Välislingid muuda