Ava peamenüü

Ferenc Borgia Kéri

Ferenc Borgia Kéri (ka František Borgia Kéri; 10. oktoober 1702 Kenézlő, Ungari1. detsember 1768 Nagyszombat/Trnava, Ungari, tänapäeval Slovakkia) oli Ungari ja Slovakkia füüsik, astronoom, filosoof ja ajaloolane, jesuiitide ordu liige.

1750. ja 1760. aastatel oli ta Trnava ja Kosice ülikoolide rektor ning Trnava jesuiidi seminari prefekt. Ta osales Trnava observatooriumi rajamises.

Ferenc Kéri õppis 1723–1735 filosoofiat Grazis ja 1730–1733 teoloogiat Trnavas.

Kéri kirjutas mitmeid töid füüsika, astronoomia ja filosoofia alal, milles vastustas nii René Descartesi kui ka Isaac Newtoni mehhanitsistlikku natuurfilosoofiat. Tema õpilastest kujunes esimene uusaegne füüsikute põlvkond Kagu-Euroopas, kelle seas olid Andrej Jaslinský, Anton Revický, Ján Ivanchich ja Andrej Adányi. Loodusteaduse ja filosoofia kõrval käsitles Kéri ka Osmanite riigi ja Bütsantsi ajalugu.

TeoseidRedigeeri

  • 1730 – Panegyricus S. Ignatio
  • 1731 – Immaculata Deiparae Conceptio oppugnata
  • 1733 – Tabulae Triplices ad horologia omnis generis construenda et solis motu coequanda (oletatav autor)
  • 1736 – Dissertatio astronomica de cometa viso 1729 et 1730 (pole säilinud)
  • 1738–1742 – Epitome Historiae Byzantinae seu Imperatorum Orientis e compluribus graecis praesertim concinnata a Constantino M. ad Constantinum ultimum et expugnatam per Turcas Constantinopolim
  • 1744 – Epistolae S. Augustini ad S. Hieronymum et hujus Responsoriae cum longa Introductione
  • 1749 – Epitome Historiae Byzantinae Continuatio, seu Imperatores Ottomanici a capta Constantinopoli cum Epitome Principum Turcarum
  • 1752 – Dissertatio physica de corpore generatim deque opposito eidem vacuo
  • 1753 – Dissertatio physica de motu corporum
  • 1754 – Dissertatio physica de causis motuum in corporibus
  • 1756 – Dissertatio de luce eiusque proprietatibus