Felli poni

Felli poni on Põhja-Inglismaalt pärit poni.

Felli poni

Sõna "fell" tähendab Põhja-Inglismaa kaljust küngast või mäenõlva, samuti soist kõnnumaad.

Felli poni on tumeda karvaga. Suurem osa neist on musta karvkattega, kuid leidub ka kõrbe ja halle felli ponisid. Felli ponidel on paks ja kohev lakk ning saba, kõvad kabjad, mis on nii mustad, et tunduvad sinakatena.

Poni keskmine kasv on 137 ja suurim lubatud kasv 142 cm. Poni on suhteliselt raske, kuni 450 kg.

Felli ponid on head hüppajad. Nad ei suuda küll teha nii kõrgeid hüppeid kui maailma tippklassi ponid, kuid nad on osavad. See tuleb välja murdmaastikul, mids nad pole varem läbinud ega tea täpselt, mis takistuse taga on.

Felli poni kasutatakse ratsa- ja koormahobusena. 19. sajandil kasutati Felli ponisid kaevandustes.

Felli ponil on vaba ja kerge samm. Kiire ja kerge käik muudab ratsutamise mugavaks ning kindel samm tagab ohutu liikumise murdmaastikul. Felli ponil saab ratsutada nii raskel maastikul, kus teised ponid hätta jäävad. Lisaks raskele maastikule sobib Felli poni ka raskesse kliimasse. Vastupidavuse tõttu suudab ta nädala ajaga läbida 400 km ja seetõttu on ta talvistes tingimustes suhteliselt kiire loom.

Rahuliku meele ja sobiva suuruse tõttu kasutatakse Felli ponisid hobuteraapias ja puuetega lastel lubatakse nendel ratsutada. Ponide suurus võib oluliselt erineda, mistõttu ka täiskasvanud ratsutaja jaoks saab leida sobiva poni.

Felli poni on aretatud väljasurnud Galloway ponist. Usutakse, et ta aretati Inglismaa ja Šotimaa piiril Cumbria kandis Rooma ajal, kui sisse toodud sõjahobuseid ristati kohalike keltide ponidega. Algselt olid nad pruunid, kuigi viimastel kümnenditel on kõige levinumateks saanud mustad isendid; sageduselt järgnevad pruunid, kõrvid ja hallid.

Maailmas on umbes 4000 Felli poni. Aastas sünnib juurde 300–350 poni.