Faagiteraapia
Faagiteraapiat kasutatakse bakterihaiguste raviks. Faagiteraapias kasutatakse bakterite vastased viirused bakteriofaage, mis nakatavad ainult kindlat bakterite liiki. Enim uuritud alternatiivideks antibiootikumiravile on faagiteraapia ja antimikroobsed peptiidid.[1]
Faagiteraapia ravimeetodit peetakse alternatiiviks antibiootikumiravile, kuna bakteriofaagid on inimorganismi jaoks ohutud ning põhjustavad vähem kõrvaltoimeid võrreldes antibiootikumidega. Bakteriofaagid hävitavad baktereid ja sünteesivad selle käigus uusi faage. Faage esineb nii inimese mikrobiootas kui ka looduses, hoides bakterite populatsiooni kontrolli all.[2]
Faagiteraapiat on katsetatud ka inimeste ravis ning saadud on häid ravitulemusi. Euroopa Liidus pole faagiteraapia kasutamine reguleeritud, kuid Gruusias, Poolas ja Venemaal kasutatakse faagiteraapiat edukalt. Siiski läheb veel faagiteraapia laialdase kasutusele võtmisega aega, kuna täpsete haigust põhjustavate bakterite määramine on keerukas
Ajalugu muuda
Bakteriofaagide avastamisest teatasid Briti bakterioloog Frederick Twort 1915. aastal ja prantsuse mikrobioloog Felix d'Hérelle 1917. aastal. Esimene edukas faagide manustamine patsientidele toimus 1919. aastal, kui sellega raviti nelja düsenteeriasse haigestunud patsienti, kes kõik tänu faagiteraapiale tervenesid.
Alates 20. sajandi algusest olid käimas ka elujõuliste terapeutiliste antibiootikumide väljatöötamise uuringud ning 1942. aastaks oli penitsilliini laias kasutuses Teise maailmasõja ajal. Ravim osutus erakordselt tõhusaks vigastatud sõdurite raviks, kelle haavad olid nakatunud. 1944. aastaks oli tehtud võimalikuks penitsilliini suuremahuline tootmine ja 1945. aastal sai see apteekides avalikult kättesaadavaks. Antibiootikumi edu tõttu kaotasid lääne teadlased mõneks ajaks huvi faagiteraapia edasise kasutamise ja uurimise vastu.
Potentsiaalne kasu muuda
Faagiteraapia ajal hävitatakse ainult kindlad bakterid, jättes mikrobioota toimimiseks vajalikud bakterid puutumata. Toimub iseseisev paljunemine kuni viimase peremeesraku hävinemiseni ja pärast bakterite hävitamist faagide kadumine inimese organismist. Positiivseks omaduseks on faagide manustamine kombinatsioonis antibiootikumide või teiste faagidega, et vähendada resistentsuse teket ning faagide genoomi muutmine. Kuna faage esineb inimese mikrobioomis, siis on faagiteraapia väga turvaline.[3] Faagiteraapial on potentsiaal ennetada või ravida korallide nakkushaigusi, see võib leevendada ülemaailmset korallide langust.
Miinused muuda
Kindla bakteriliigi tuvastamise keerukus diagnoosimisel, et kasutada õiget faagiteraapiat. On leitud, et mononukleaarne fagotsüütide süsteem suudab eemaldada faage ning mõningad bakterid võivad paljuneda inimese rakkudes, olles nii faagidele kättesaamatud. Samuti on miinuseks faagide olemus, milleks on viirus, mistõttu avalikud arvamused võivad tugevalt mõjutada investeerimist ravimifirmadesse ja faagide reklaamimisse.
Viited muuda
- ↑ Mumm, Õnneli (2021). "Antibiootikumiresistentsus tetratsükliinide näitel ja alternatiivid antibiootikumiravile" (PDF). Vaadatud 12. veebruaril 2024.
- ↑ "Phage therapy uses viruses that attack bacteria to treat bacterial infections". WhatisBiotechnology.org (inglise). Vaadatud 12. veebruaril 2024.
- ↑ Melo, Luís D. R.; Oliveira, Hugo; Pires, Diana P.; Dabrowska, Krystyna; Azeredo, Joana (2. jaanuar 2020). "Phage therapy efficacy: a review of the last 10 years of preclinical studies". Critical Reviews in Microbiology (inglise). 46 (1): 78–99. DOI:10.1080/1040841X.2020.1729695. ISSN 1040-841X.
Kirjandus muuda
- Ülar Allas: "Faagiteraapia: unustatud tulevikumeditsiin". Akadeemia, nr 5, 2018. Lk 865–893