Eva Liivak

eesti alpinist

Eva Liivak (6. juuni 19809. juuli 2008) oli eesti alpinist.

Eva Liivak Nelijärve tehisjääseinal 2006. aastal

Ta hukkus Alpides 9. juulil 2008 laskumisel Aiguille du Chardonnet' tipult.[1]

Liivak hakkas mägironimisega tegelema 1999. aastal.[1] Samal aastal astus ta Alpiklubi Firn liikmeks[2]. Ta viljeles edukalt tehnilist alpinismi, kaljuronimist ja jääronimist.[1]

Ta käis ronimas Alpiklubi Firni korraldatud klubireisidega Alpides: 1999. aastal Monte Rosa piirkonnas, 2005. aastal Berni Alpides ja 2008. aastal Aiguille du Touri piirkonnas ning 2000. ja 2001. aastal Kaukasuses Ullu-Tau alpilaagri piirkonnas.[1]

Edukad tipputõusud muuda

Maratonijooks muuda

Lisaks alpinismile harrastas ta maratonijooksu ja on võistelnud sellel alal ka väljaspool Eestit (Stockholmis ja Edinburghis).[3]

Tunnustus muuda

Ta on 7 korral tunnistatud Alpiklubi Firn hooaja parimate konkurssidel parima naisalpinisti vääriliseks:

  • 2003 – Firni parim naine jääronimises
  • 2004 – Firni parim naine jää- ja kaljuronimises
  • 2005 – Firni parim naine jää- ja kaljuronimises
  • 2007 – Firni parim naine alpinismi tehnilises klassis
  • 2008 – Firni parim naine alpinismi tehnilises klassis (postuumselt)[4]

Hukkumine muuda

2008. aasta juulis oli Alpiklubi Firn alpinistide grupp Andres Hiiemäe juhtimisel tegemas tõusu Mont Blanci mäemassiivil Aiguille du Chardonnet'le (3824 m), marsruudi raskuskategooria AD. Kõik, sealhulgas Liivak, jõudsid tippu. Laskuti tavamarsruuti mööda. Ilm oli selge ja suurepärane, kohati puhus harjal mõõdukas tuul. Harjalt tuli sooritada laskumine mööda tugeva jääkoorikuga kaetud umbes 40-kraadist lumenõlva umbes 200 m. Otsustati grupi ohutuse huvides mitte liikuda seongus. Liiguti nõlval teineteisest umbes 5–15 meetriste vahedega. Antud lumelõigu alumises osas, kui jäänud olid vast paarkümmend meetrit laskumisköiteni, kaotas Liivak tasakaalu ning hakkas libisema. Tal ei õnnestunud pidurdusasendit sisse võtta ning mõne hetkega kasvas kiirus suureks. Järgmisel hetkel põrkus ta vastu kivi, mistõttu hakkas rulluma ega saanud ennast enam pidama. Hetk hiljem libises ta üle kaljuserva ning maandus alla liustikule. Grupijuht organiseeris kiiresti päästekopteri. Päästjad jõudsid Liivakuni paarikümne minuti jooksul, kuid Liivak oli juba surnud.[5]

Viited muuda

Välislingid muuda