Euroopa Parlamendi president

Euroopa Parlamendi president juhatab Euroopa Parlamendi arutelusid ja teisi tegevusi. Ta esindab parlamenti ka Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel areenil. Presidendi allkiri on vajalik enamiku EL-i seaduste ja EL-i eelarve jõustumiseks.

Presidendi ametiaeg kestab kaks ja pool aastat. Alates parlamendi loomisest 1952. aastal on olnud 28 presidenti, kellest 13 on olnud ametis pärast esimest 1979. aasta otsevalimist. Kaks presidenti on olnud naised ja enamik on tulnud vanadest liikmesriikidest. Euroopa Parlamendi praegune president on David Sassoli Itaaliast.

Roll parlamendis

muuda

President juhatab arutelusid ja valvab kõiki parlamendi tegevusi ja asutusi (ta tagab, et järgitakse parlamendi kodukorda), see roll on sarnane riikide parlamentide spiikri rolliga. Presidendile allub 14 asepresidenti, kes juhatavad arutelusid presidendi puududes. President juhatab ka juhatuse koosolekuid, mis vastutab eelarve ja haldusküsimuste eest, ning esimeeste konverentsi, mis on kõigi parlamendifraktsioonide presidentidest koosnev juhtorgan.

Roll liidus

muuda

President esindab parlamenti kõigis õiguslikes küsimustes ja välissuhetes, eriti rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Ülemkogu kohtumistel esitab president Ülemnõukogu päevakorra teemade kohta parlamendi seisukoha. President võtab samuti osa uute aluslepingute üle peetavatel valitsustevahelistel konverentsidel. Presidendi allkirja on vaja ka Euroopa Liidu eelarvele ja kaasotsustamismenetluse käigus vastu võetavatele liidu õigusaktidele. Kui parlamendi pädevuses olevates valdkondades nõukoguga kokkuleppele ei jõuta, juhatab president ka lepituskomiteed.

Valimine

muuda

Presidendi valivad Euroopa Parlamendi liikmed kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mis tähendab, et liikmed peavad oma ametiajal valima kaks presidenti. Alates sellest kui Euroopa Rahvapartei (EPP) ja Euroopa Sotsialistlik Partei (ESP) hakkasid 1980. aastatel koostööd tegema, on traditsiooniliselt jaotunud presidendi ametikohad nende kahe partei liikmete vahel. See toimib nii, et kui ühe partei ridadest tulnud presidendi ametiaeg saab läbi, hääletavad mõlema partei liikmed teise partei kandidaadi poolt, kes saab siis ülekaaluka häälte arvuga presidendiks. Kuid on olnud ka erandeid.

2009.-2014. aasta parlamendi koosseisust alates juhatab lahkuv president uue presidendi valimisi, juhul kui ta valitakse uueks ametiajaks parlamendi liikmeks. Vastasel juhul juhatab valimisi üks 14 asepresidendist.

Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti juhtinud hulk silmapaistvaid inimesi. Esimene president oli Paul-Henri Spaak, kes oli ka üks Euroopa Liidu asutajaist. Parlamendil on siiani olnud kaks naispresidenti, Simone Veil ja Nicole Fontaine, mõlemad prantslannad. Ainus president, kes on tulnud pärast 1986. aastat ühinenud liikmesriigist, oli poolakas Jerzy Buzek (ametis aastatel 2009–2012).

Euroopa Parlamendi presidendid

muuda
Ametiaeg Nimi Partei Euroopa Parlamendi fraktsioon Päritoluriik
Euroopa Assamblee presidendid, 1952–1958
1952–1954 Paul-Henri Spaak Belgia Sotsialistlik Partei Euroopa Sotsialistlik Partei Belgia
1954 Alcide De Gasperi
Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei Euroopa Rahvapartei Itaalia
1954–1956 Giuseppe Pella Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei Euroopa Rahvapartei Itaalia
1956–1958 (1. ametiaeg) Hans Furler Kristlik-Demokraatlik Liit Euroopa Rahvapartei Lääne-Saksamaa
Parlamentaarse Assamblee presidendid, 1958–1962
1958–1960 Robert Schuman UMP Euroopa Rahvapartei Prantsusmaa
1960–1962 (2. ametiaeg) Hans Furler Kristlik-Demokraatlik Liit Euroopa Rahvapartei Lääne-Saksamaa
Ametisse nimetatud parlamendi presidendid, 1962–1979
1962–1964 Gaetano Martino Itaalia Liberaalne Partei Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus Itaalia
1964–1965 Jean Duvieusart PSC Euroopa Rahvapartei Belgia
1965–1966 Victor Leemans CVP Euroopa Rahvapartei Belgia
1966–1969 Alain Poher MRP Euroopa Rahvapartei Prantsusmaa
1969–1971 Mario Scelba Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei Euroopa Rahvapartei Itaalia
1971–1973 Walter Behrendt Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei Euroopa Sotsialistlik Partei Lääne-Saksamaa
1973–1975 Cornelis Berkhouwer VVD Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus Holland
1975–1977 Georges Spénale Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa) Euroopa Sotsialistlik Partei Prantsusmaa
1977–1979 Emilio Colombo Itaalia Kristlik-Demokraatlik Partei Euroopa Rahvapartei Itaalia
Ametiaeg Parlamendi otsevalitud presidendid, alates 1979
1 juuli 1979 – jaanuar 1982 Simone Veil Ühendus Prantsuse Demokraatia eest Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus Prantsusmaa
jaanuar 1982 – juuli 1984 Piet Dankert Tööpartei Euroopa Sotsialistlik Partei Holland
2 juuli 1984 – jaanuar 1987 Pierre Pflimlin Ühendus Prantsuse Demokraatia eest/RPR Euroopa Rahvapartei Prantsusmaa
jaanuar 1987 – juuli 1989 Charles Henry Plumb Konservatiivne Partei Euroopa Demokraadid Suurbritannia
3 juuli 1989 – jaanuar 1992 Enrique Barón Crespo Hispaania sotsialistlik töölispartei Euroopa Sotsialistlik Partei Hispaania
jaanuar 1992 – juuli 1994 Egon Klepsch Kristlik-Demokraatlik Liit Euroopa Rahvapartei Saksamaa
4 juuli 1994 – jaanuar 1997 Klaus Hänsch Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei Euroopa Sotsialistlik Partei Saksamaa
jaanuar 1997–20 juuli 1999 José María Gil-Robles Hispaania Rahvapartei Euroopa Rahvapartei Hispaania
5 20. juuli 1999 – 15. jaanuar 2002 Nicole Fontaine UMP Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid Prantsusmaa
15. jaanuar 2002. – 20. juuli 2004 Pat Cox üksikkandidaat Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus Iirimaa
6 20. juuli 2004 – 16. jaanuar 2007 Josep Borrell Hispaania sotsialistlik töölispartei Euroopa Sotsialistlik Partei Hispaania
16. jaanuar 2007 – 14. juuli 2009 Hans-Gert Pöttering Kristlik-Demokraatlik Liit Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid Saksamaa
7 14. juuli 2009 – 17. jaanuar 2012 Jerzy Buzek PO Euroopa Rahvapartei Poola
17. jaanuar 2012 – 17. jaanuar 2017 Martin Schulz Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei S&D Saksamaa
8 17. jaanuar 2017 – 3. juuli 2019 Antonio Tajani Forza Italia Euroopa Rahvapartei Itaalia
9 3. juuli 2019 – 11. jaanuar 2022 David Sassoli Demokraatlik Partei S&D Itaalia
10 18. jaanuar 2022 – Roberta Metsola Rahvuslik Partei Euroopa Rahvapartei Malta