Euroopa Parlamendi president
Euroopa Parlamendi president juhatab Euroopa Parlamendi arutelusid ja teisi tegevusi. Ta esindab parlamenti ka Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel areenil. Presidendi allkiri on vajalik enamiku EL-i seaduste ja EL-i eelarve jõustumiseks.
Presidendi ametiaeg kestab kaks ja pool aastat. Alates parlamendi loomisest 1952. aastal on olnud 28 presidenti, kellest 13 on olnud ametis pärast esimest 1979. aasta otsevalimist. Kaks presidenti on olnud naised ja enamik on tulnud vanadest liikmesriikidest. Euroopa Parlamendi praegune president on David Sassoli Itaaliast.
Roll parlamendis muuda
President juhatab arutelusid ja valvab kõiki parlamendi tegevusi ja asutusi (ta tagab, et järgitakse parlamendi kodukorda), see roll on sarnane riikide parlamentide spiikri rolliga. Presidendile allub 14 asepresidenti, kes juhatavad arutelusid presidendi puududes. President juhatab ka juhatuse koosolekuid, mis vastutab eelarve ja haldusküsimuste eest, ning esimeeste konverentsi, mis on kõigi parlamendifraktsioonide presidentidest koosnev juhtorgan.
Roll liidus muuda
President esindab parlamenti kõigis õiguslikes küsimustes ja välissuhetes, eriti rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Ülemkogu kohtumistel esitab president Ülemnõukogu päevakorra teemade kohta parlamendi seisukoha. President võtab samuti osa uute aluslepingute üle peetavatel valitsustevahelistel konverentsidel. Presidendi allkirja on vaja ka Euroopa Liidu eelarvele ja kaasotsustamismenetluse käigus vastu võetavatele liidu õigusaktidele. Kui parlamendi pädevuses olevates valdkondades nõukoguga kokkuleppele ei jõuta, juhatab president ka lepituskomiteed.
Valimine muuda
Presidendi valivad Euroopa Parlamendi liikmed kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mis tähendab, et liikmed peavad oma ametiajal valima kaks presidenti. Alates sellest kui Euroopa Rahvapartei (EPP) ja Euroopa Sotsialistlik Partei (ESP) hakkasid 1980. aastatel koostööd tegema, on traditsiooniliselt jaotunud presidendi ametikohad nende kahe partei liikmete vahel. See toimib nii, et kui ühe partei ridadest tulnud presidendi ametiaeg saab läbi, hääletavad mõlema partei liikmed teise partei kandidaadi poolt, kes saab siis ülekaaluka häälte arvuga presidendiks. Kuid on olnud ka erandeid.
2009.-2014. aasta parlamendi koosseisust alates juhatab lahkuv president uue presidendi valimisi, juhul kui ta valitakse uueks ametiajaks parlamendi liikmeks. Vastasel juhul juhatab valimisi üks 14 asepresidendist.
Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti juhtinud hulk silmapaistvaid inimesi. Esimene president oli Paul-Henri Spaak, kes oli ka üks Euroopa Liidu asutajaist. Parlamendil on siiani olnud kaks naispresidenti, Simone Veil ja Nicole Fontaine, mõlemad prantslannad. Ainus president, kes on tulnud pärast 1986. aastat ühinenud liikmesriigist, oli poolakas Jerzy Buzek (ametis aastatel 2009–2012).