Ettevõtluskeskkond
Ettevõtluskeskkonnaks on keskkond, kus tegutseb ettevõtja.
Ettevõtluskeskkonda saab defineerida kui kombinatsiooni üldistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest, mis mõjutavad inimeste valmisolekut ja võimekust tegeleda ettevõtlusega ning ettevõtlusele mõeldud abi- ja tugiteenuste kättesaadavusest, mis toetavad ettevõtete asutamisprotsessi.[1]
Ettevõtluskeskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks.
Sisekeskkond muuda
Ettevõtte sisekeskkond haarab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, milleks on töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused jms, mis mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel.[2]
Väliskeskkond muuda
Ettevõtte väliskeskkond koosneb mikro- ja makrokeskkonnast.
Mikrokeskkond muuda
Mikrokeskkonnaks on keskkond, milles ettevõte toimib. Mikrokeskkonna moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega ettevõte teeb koostööd. Samuti on mikrokeskkond makrokeskkonna üks osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ning konkureerivad firmad. Mikrokeskkonna moodustavad tegureid saab jaotada viieks: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid ja strateegilised liitlased.[3]
Makrokeskkond muuda
Makrokeskkonda organisatsioonid reeglina ise mõjutada ei saa, erinevalt mikrokeskkonnast. Makrokeskkonna alla kuuluvad viis keskkonda poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline ja ökoloogiline.[4]
Poliitiline keskkond muuda
Poliitiline keskkond on keskkond, kus poliitika mõjutab ettevõtlustegevust. Seda saab käsitleda kui ka õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, mis reguleerib juhtimist, arengut, poliitiliste asutuste süsteemi ja ettevõtete tegevust.[5] Riik ise saab läbi maksupoliitika, seadusandluse ja asutuste mõjutada ettevõtete tegevust. Poliitilise keskkonna eesmärke saab jagada järgnevalt:
- majanduskasv,
- madal töötus,
- madal inflatsioonitase,
- ekspordi suurendamine,
- välisinvestorite riiki või konkreetsesse riigi piirkonda meelitamine,
Majanduslik keskkond muuda
Ühiskondliku elu organiseerimise ja korraldamise süsteem, mis tagab inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmise jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonnas on suurimateks mõjutajateks riigi valitsuspoliitika ning rahvusvahelised majanduslikud muudatused. Majanduse areng, inflatsioonimäärad, valuutakursid ja intressimäärad mõjutavad suurel määral ettevõtete tegevusi. Näiteks kui intresside määrad on madalad, ettevõte investeerib ja seeläbi kasvab ning areneb. Samuti mõjutavad erinevad valuutakursid riigis kaupade hindu.[6]
Sotsiaalne keskkond muuda
Kirjeldab erinevate ühenduste või inimgruppide käitumisnorme, vaateid, väärtusi ja tavasid. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad mitmed demograafilised kui käitumuslikud näitajad, nagu elanike arvu muutus, tarbijate käitumiste, hoiakute ja elustiili muutus, tööhõive struktuur ning hariduslik koosseis. Teada saamaks, kuidas inimeste suhtumised või eelistused mingisugusel ajaperioodil on muutunud, viiakse läbi sotsioloogilisi uuringuid.[7]
Tehnoloogiline keskkond muuda
Nagu nimigi ütleb, seondub see tehnoloogiatasemega. Antud keskkonda iseloomustavad erinevad tehnoloogilised lahendused, mis muudavad tootmise automatiseerituks ning vähendab samuti ettevõtte tootmiskulusid. Tehnoloogianihked mõjutavad suurel määral firma kulusid ning toote kvaliteeti, tuues omakorda kaasa innovatsiooni. Mehhaniseeritud tootmine aitab kiirendada tootmisprotsesse ning lühikese aja jooksul saab toota kordades rohkem valmistooteid kui käsitsi valmistades. Oluline on ka, et tehnoloogia areneb pidevalt, mis toob kaasa toodete kvaliteedi paranemise ja efektiivsuse suurenemise. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on muutnud info kiiresti kättesaadavaks, olenemata asukohast, mis omakorda mõjutab igat inimest ning ettevõtet. [8]
Ökoloogiline keskkond muuda
Kirjeldab looduslikku keskkonda meie ümber. Suuresti mõjutab ökoloogilist keskkonda inimesed kui ettevõtted ise. Selle alla kuuluvad keskkonna õigus, ilmastik, looduskeskkonna kaitse, jäätmekäitlus, toodetel kasutatavad pakendid jne.[8]
Viited muuda
- ↑ Vestel, K (2015). "Tartu linna tugivõrgustiku arenguvõimalused" (PDF).
- ↑ Vilk, U & Elenurm T (2010). "Organisatsioonikultuur kui ettevõtte siseturundus".[alaline kõdulink]
- ↑ Differ, K (2013). "Äriplaan käivitavale ettevõttele" (PDF).
- ↑ Sirli Lump (2016). "Äriplaan – ärikeskkonna analüüs". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. detsember 2017.
- ↑ "Ettevõtlus ehk ärikeskkonna analüüs". 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. detsember 2017.
- ↑ Natuljaa (2011). "Majandus".
- ↑ Rand, M (2016). owed=y "Pärnumaa ettevõtete valmisolek majanduslanguseks" (PDF).
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|URL=väärtust (juhend) - ↑ 8,0 8,1 EAS (2017). "Korduma kippuvad küsimused".[alaline kõdulink]