Estonia-2 oli Tallinna raadioelektroonika tehases Punane Ret välja töötatud radioola, milles kõrge helikvaliteedi saamiseks oli kasutatud originaalse konstruktsiooniga laia töösagedusalaga (50 – 15 000 Hz) põhivaljuhääldeid ja täiendavaid väikesevõimsuselisi väliseid lisavaljuhääldeid, mis edastasid ainult kõrgemaid helisagedusi, ning mille kasutamisel tekib monofoonilise heli korral teatav pseudostereofooniline kõlaefekt.

Muus osas ei erinenud Estonia-2 kuigi oluliselt eelmisest Estonia mudelist (Estonia-55).

Radioola oli NSV Liidu eksponaadina väljas maailmanäitusel Expo '58 Brüsselis, kus talle anti hea helikõla eest kuldmedal.

Radioola konstruktsioon oli spetsialisti jaoks aimatavalt lähedane sõjaeelsete elektrotehnikatehase Are raadiovastuvõtjate omale. Seda olevat arvatavasti näitust külastades ära märkinud ka Endel Are ise.

Radioola jaoks oli kavandamisel ka stereofoonilise vastuvõtu jaoks kohandatud variant. Stereofooniline vastuvõtt FM-lainealadel põhines külgeühendatava stereodekoodriga varustatud lisaseadme (vene keeles "stereopristavka") kasutamisele. Stereoheli oleksid edastanud seejuures ainult lisavaljuhääldid kõrgemate helisageduste osas. Selle lahenduse praktilise realiseerimiseni jõuti siiski alles järgmise mudeli Estonia-3 juures.