Esimene leedi

Esimene leedi (inglise keeles first lady, prantsuse keeles première dame) ehk esileedi on mittemonarhist (mees)riigipea abikaasa mitteametlik nimetus.

2021. aastast on Ameerika Ühendriikide esimene leedi Jill Biden

Ajalugu

Esimest korda nimetati esimeseks leediks Martha Washingtoni (1731–1802), kes oli 1789–1797 esimese Ameerika Ühendriikide presidendi George Washingtoni abikaasa, aga juhtus see alles aastal 1838. Teist korda kasutas seda mõistet Dolley Madisoni (1768–1849) kohta, kes oli 1809–1817 neljanda USA presidendi James Madisoni abikaasa, USA kaheteistkümnes president Zachary Taylor, tehes seda Dolley Madisoni matusekõnes.

Seejärel hakati seda mõistet USA ametis oleva presidendi abikaasa kohta kasutama ka nende eluajal. Üks esimesi säilinud kirjalikke allikaid selle kohta on 1863. aastat pärit päevikusissekanne Washingtonis liikuvate kuulujuttude kohta, kus päevikupidaja nimetas esimeseks leediks Abraham Lincolni abikaasat Mary Todd Lincolni. Juba varem, 1860 kasutas ajakiri Illustrated Monthly seda terminit USA presidendi James Buchanani õetütre Harriet Lane'i (1830–1903) kohta – Buchanan ise oli vanapoiss.

Sajandivahetuse paiku hakati esimeseks leediks nimetama ka teiste riikide riigipeade abikaasasid. Kõigepealt juhtus see USA ajakirjanduses naaberriikide riigipeade abikaasade kohta. 1896 nimetati esimeseks leediks Carmen Romero Rubiot (1864–1944), kes 1884–1911 oli Mehhiko presidendi Porfirio Díazi abikaasa. 1902 nimetati esimeseks leediks Mary Caroline Greyd, kes 1898–1904 oli Kanada kindralkuberneri Gilbert Elliot-Murray-Kynynmoundi abikaasa.

Eesti esimene leedi

 Pikemalt artiklis Vabariigi Presidendi abikaasa

Eesti presidendi naissoost abikaasat on vahel küll esimeseks leediks nimetatud (eeskätt mitteformaalsetes tekstides), kuid seda nimetust on peetud ka Eesti oludes sobimatuks amerikanismiks.