Ernst Andreas Reissner
Ernst Andreas Reissner (12. september 1824 Riia – 4. september 1878 Rundāle, Kuramaa) oli baltisaksa arstiteadlane ja anatoom.[1]
Elulugu
muudaErnst Andreas Reissner oli baltisakslasest kaupmehe poeg.[1]
Lõpetas Riia kubermangugümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis 1845–1851, meditsiinidoktor (1851, TÜ), doktoriväitekiri "De auris internae formatione". Oli 1851–1853 Tartu Ülikooli anatoomia õppetooli prosektor, anatoomia ja kohtumeditsiini eradotsent, 1853–1857 erakorraline professor ja 1857–1875 professor.[1][2]
Teadustöö
muudaUurimisvaldkond: närvisüsteemi võrdlev anatoomia, sisekõrva embrüoloogia ja võrdleva anatoomia uuringud. Avastas kõrva vestibulaarmembraani (membrana vestibularis Reissneri). Alustas 1858. aastal esimesena Tartus praktilisi harjutusi histoloogias.[1]
Teoseid
muuda- Nonnula de hominis mammaliumque pilis. Dorpat, 1853
- Beitrag zur Kenntnis der Haare des Menschen und der Säugetiere. Breslau, 1854
- Der Bau des centralen Nervensystems der ungeschwänzten Batrachier. Dorpat, 1864.
Viited
muudaKirjandus
muuda- Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 348
- DbL, 618
- Die Aerzte Estlands (1922), 504
- Левицкий II, 20
- TÜ ajalugu II, 233, 235
- Toomsalu, M., 51
- Leiutisi ja avastusi Keiserlikus Tartu Ülikoolis. Arstiteadus. Tartu, 2004, 4–5.