Ernst Andreas Reissner

Ernst Andreas Reissner (12. september 1824 Riia – 4. september 1878 Ruhenthal, Kuramaa) oli baltisaksa arstiteadlane ja anatoom.^[1]

EluluguRedigeeri

Ernst Andreas Reissner oli baltisakslasest kaupmehe poeg.^[1]

Lõpetas Riia kubermangugümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis 1845–1851, meditsiinidoktor (1851, TÜ), doktoriväitekiri "De auris internae formatione". Oli 1851–1853 TÜ anatoomia õppetooli prosektor, anatoomia ja kohtumeditsiini eradotsent, 1853–1857 erakorraline professor ja 1857–1875 professor.^[1]^[2]

TeadustööRedigeeri

Uurimisvaldkond: närvisüsteemi võrdlev anatoomia, sisekõrva embrüoloogia ja võrdleva anatoomia uuringud. Avastas kõrva vestibulaarmembraani (membrana vestibularis Reissneri). Alustas 1858 Tartus esmakordselt praktilisi harjutusi histoloogias.^[1]

TeoseidRedigeeri

Nonnula de hominis mammaliumque pilis. Dorpat, 1853
Beitrag zur Kenntnis der Haare des Menschen und der Säugetiere. Breslau, 1854
Der Bau des centralen Nervensystems der ungeschwänzten Batrachier. Dorpat, 1864.

ViitedRedigeeri

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
↑ [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918

KirjandusRedigeeri

Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 348
DbL, 618
Die Aerzte Estlands (1922), 504
Левицкий II, 20
TÜ ajalugu II, 233, 235
Toomsalu, M., 51
Leiutisi ja avastusi Keiserlikus Tartu Ülikoolis. Arstiteadus. Tartu, 2004, 4–5.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

[2] [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918

[1]

[2]