Erlang on üldotstarbeline samaaegne programmeerimiskeel. Lineaarne alamosa keelest on funktsionaalne keel, agara arvutuse, ühekordse omistamise ja dünaamilise tüüpimisega.[3] Samaaegsuse jaoks kasutab Erlang aktorite mudelit.[4][5] Selle töötas välja Ericsson, et toetada hajutatud, veakindlate, reaalaja programmide loomist. Keele esimese versiooni töötas välja Joe Armstrong 1986. aastal.[6]

Erlang
Paradigma samaaegne, funktsionaalne
Väljalaskeaeg 1986
Looja Joe Armstrong
Robert Virding
Mike Williams
Arendaja Ericsson
Viimane väljalase 26.2.2 (8.02.2024) Muuda Vikiandmetes
Tüüpimine dünaamiline, tugev
Mõjutatud keeltest Prolog
Mõjutanud keeli Clojure,[1] Scala[2]
Litsents Modifitseeritud Mozilla Public License
Veebileht www.erlang.org

Erlang toetab kuumvahetust, mis tähendab, et koodi saab muuta süsteemi peatamata.[7] Algul oli Erlang Ericssoni omanduses, kuid 1998. aastal anti see välja avatud lähtekoodiga.[8]

Viited muuda

  1. "Clojure: Lisp meets Java, with a side of Erlang - O'Reilly Radar". radar.oreilly.com.
  2. Fogus (6. august 2010). "MartinOdersky take(5) toList". blog.fogus.me. Vaadatud 17. detsembril 2023.
  3. Hitchhiker’s Tour of the BEAM – Robert Virding http://www.erlang-factory.com/upload/presentations/708/HitchhikersTouroftheBEAM.pdf
  4. Sironi, Giorgio (20. veebruar 2012). "Erlang's actor model - DZone". dzone.com (inglise). Vaadatud 17. detsembril 2023.
  5. Apinis, Kalmer (2018). "Akka" (PDF). Tartu Ülikool. Lk 20. Vaadatud 17. detsembril 2023.
  6. "History of Erlang". Erlang.org.
  7. Armstrong, Joe; Däcker, Bjarne; Lindgren, Thomas; Millroth, Håkan. "Open-source Erlang – White Paper". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2011. Vaadatud 31. juulil 2011.
  8. Armstrong, Joe (2007). History of Erlang. HOPL III: Proceedings of the third ACM SIGPLAN conference on History of programming languages. ISBN 978-1-59593-766-7.