Erlang
Erlang on üldotstarbeline samaaegne programmeerimiskeel. Lineaarne alamosa keelest on funktsionaalne keel, agara arvutuse, ühekordse omistamise ja dünaamilise tüüpimisega.[3] Samaaegsuse jaoks kasutab Erlang aktorite mudelit.[4][5] Selle töötas välja Ericsson, et toetada hajutatud, veakindlate, reaalaja programmide loomist. Keele esimese versiooni töötas välja Joe Armstrong 1986. aastal.[6]
| Erlang | |
|---|---|
 | |
| Paradigma | samaaegne, funktsionaalne |
| Väljalaskeaeg | 1986 |
| Looja |
Joe Armstrong Robert Virding Mike Williams |
| Arendaja | Ericsson |
| Viimane väljalase |
26.2.4 (12.04.2024)  |
| Tüüpimine | dünaamiline, tugev |
| Mõjutatud keeltest | Prolog |
| Mõjutanud keeli | Clojure,[1] Scala[2] |
| Litsents | Modifitseeritud Mozilla Public License |
| Veebileht | www.erlang.org |
Erlang toetab kuumvahetust, mis tähendab, et koodi saab muuta süsteemi peatamata.[7] Algul oli Erlang Ericssoni omanduses, kuid 1998. aastal anti see välja avatud lähtekoodiga.[8]
Viited muuda
- ↑ "Clojure: Lisp meets Java, with a side of Erlang - O'Reilly Radar". radar.oreilly.com.
- ↑ Fogus (6. august 2010). "MartinOdersky take(5) toList". blog.fogus.me. Vaadatud 17. detsembril 2023.
- ↑ Hitchhiker’s Tour of the BEAM – Robert Virding http://www.erlang-factory.com/upload/presentations/708/HitchhikersTouroftheBEAM.pdf
- ↑ Sironi, Giorgio (20. veebruar 2012). "Erlang's actor model - DZone". dzone.com (inglise). Vaadatud 17. detsembril 2023.
- ↑ Apinis, Kalmer (2018). "Akka" (PDF). Tartu Ülikool. Lk 20. Vaadatud 17. detsembril 2023.
- ↑ "History of Erlang". Erlang.org.
- ↑ Armstrong, Joe; Däcker, Bjarne; Lindgren, Thomas; Millroth, Håkan. "Open-source Erlang – White Paper". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2011. Vaadatud 31. juulil 2011.
- ↑ Armstrong, Joe (2007). History of Erlang. HOPL III: Proceedings of the third ACM SIGPLAN conference on History of programming languages. ISBN 978-1-59593-766-7.