Erika Männik
Erika Männik (sünninimi Erika Oskar; 14. aprill 1894 Viljandi – 28. mai 1971 Viljandi) oli eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist.
Ta lõpetas Viljandi Naisgümnaasiumi ja õppis Moskvas kõrgematel põllumajanduse kursustel.[1]
Ta oli Viljandi Kodumajanduskooli juhataja, Viljandi Kommertsgümnaasiumi õpetaja ja Viljandi Linnagümnaasiumi direktor.
1925. aastast oli ta Naiskodukaitse Viljandi malevkonna jaoskonna liige, aastatel 1927–1932 Viljandi malevkonna jaoskonna esinaine, 1927–1936 ka Sakala ringkonna esinaine. 1936–1937 oli ta Eesti Naiskodukaitse peasekretär, 1937–1940 esinaine.
1941. aastal küüditati ta NKVD poolt koos abikaasaga Kolominskije Grivõsse, 1944. aasta septembris seal arreteeriti, mõisteti 8 aastat sunnitööd, viibis vangilaagris Džezkazganis. Vabanes laagrist 1951. aasta detsembris, viibis uuesti asumisel kuni 1956. aasta aprillini, seejärel pöördus tagasi Eestisse.[2]
Pensionärina elas Viljandis, oli Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna liige ning tegeles kodu-uurimisega.
Ta on maetud Viljandi vanale kalmistule.[3]
Tunnustus muuda
Viited muuda
- ↑ Tähistasime Naiskodukaitse mälestuspäeva
- ↑ "Okupatsioonide muuseum. Represseeritute nimekirjad". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2017. Vaadatud 1. novembril 2017.
- ↑ Kalmistute register HAUDI
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 12818